Euroopa majanduse seis: kas tulekul on ebameeldiv üllatus?
Euroopa Keskpank kasutas eelmise aasta eurotsooni tugevat majanduskasvu selleks, et kriisiaegset majanduse turgutusprogrammi vaikselt leevendama hakata. Paraku on aga selle aasta majandusväljavaated kesisemad ning tõenäoliselt peavad täna kogunevad keskpankurid sellega oma plaanide tegemisel arvestama, kirjutab Briti majandusleht Financial Times.
Eelmisel aastal kasvas eurotsooni majandus 2,3%. See on viimase kümnendi kõige kiirem tempo ning suurem soa kasvust tuli teisel poolaastal. Selle aasta indikatsioonid näitavad aga, et aasta esimese kolme kuu kasv on varem loodetust kesisem. Ka prognoose on juba allapoole tõmmatud, sest kardetakse, et kasvu kõrghetk on juba möödas ning kaubanduspinged muudavad pilti edaspidi veelgi süngemaks.
„Sellel aastal me tõenäoliselt eelmise aasta teise poolega võrreldavaid kasvunumbreid ei näe,“ kinnitas Berenberg Banki analüütik Florian Hense. Nüüd on küsimus selles, kas selle aasta aeglustumine on ühekordsete tegurite tulemus või on tegemist millegagi palju tõsisemaga ehk struktuursete muutustega. Nagu analüütikud märgivad, sõltub siin palju Euroopa majanduse mootorist Saksamaast. Viimane annab pea kolmandiku regiooni majanduslikust panusest.
Esmased väljavaated ei ole seal kiita. Nii kukkus sealne majanduse suundumuste põhiline indikaator ZEW märtsis viimase viie aasta madalaimale tasemele. Riigi tööstustoodang tegi veebruaris viimase kahe ja poole aasta suurima kukkumise, kahanedes eelmise kuuga võrreldes 1,6% ning eksport kukkus 3,2%. See oli kõige järsem kukkumine alates 2015. aasta augustist.
Euroopa keskpankurid arutavad täna , kas majanduse aeglustumine tähendab, et nad peaksid varaostuprogrammi vähendamisel pidurit tõmbama.
Osa analüütikuid usub, et Euroopa Keskpank viivitab intressimäärade tõstmisega ning varem arvatud tuleva aasta keskpaiga asemel lükkub samm sügisesse.
