Viini pangad ei olnud ainsad Lääne finantsasutused, mis haistsid võimalust. Austerlaste panus oli siiski kõige suurem. Nüüd aga on kriis andmas neile pankadele valusaid tagasilööke.

Austria olukord mõjutab ka ülejäänud euroliitu, seda on näha ka riikide liidrite ettevaatlikust sanktsioonide-poliitikast. Halvemal juhul peavad suuremad pangad Venemaal uksed sulgema.

Mis iganes ka ei juhtuks, arvavad analüütikud, et Lääne pangad kaotavad Venemaal väga oluliselt ehkki veel mõne aja eest oli tegu lootustandva ja tulusa turuga. Venemaal on esindatud ka Ameerika pangad Citigroup ja JPMorgan Chase.

Deutsche Banki arvutuste kohaselt on Euroopa pangad Venemaa osas eriti haavatavad, jutt käib ligi 194 miljardist dollarist. Ameerika pankade osa on 37 miljardit. See majanduslik side seletab, miks riigid on sanktsioonide määramisel olnud ettevaatlikud.

Austrias juba tuntakse seda, mida tähendavad vastastikused sanktsioonid. Kaks riigi suurpanka Raiffeisen Bank International ja Bank Austria on nii Venemaal kui Ukrainas olulised tegijad. Austria pankadel on nende riikidega seotud varasid 17 miljardi eest. See on 1,4 protsenti kogu panga varadest.

Mõju oleks suuremgi kui Austria suurim pank, Erste Group, ei oleks eelmisel aastal Ukrainast lahkunud. Sel ajal lahkusid Venemaalt ja Ukrainast paljud välisinvestorid. Neil oli kõrini korruptsioonist ja majanduse viletsast kasvutempost.

Juba enne Krimmi kriisi olid välismaised pangad kahes riigis hädas halvaks läinud laenudega. Raiffeiseni 1,2 miljardist Ukrainas välja antud laenust on maha kantud kolmandik.

2008. aastal päästis Austria panku kriisist vaid riigi ja Euroopa Liidu toetus. Sellest ajast alates on Austria valitsus pidanud pankadele abi andma 14 miljardi euro ulatuses.

Austria parlamendisaadik Werner Kogler ültes, et pankade risk Ida-Euroopa riikidesse minnes oli väga suur. „Pangad teadsid, et kui midagi läheb valesti, siis tuleb appi Austria maksumaksja. Nüüd me maksamegi."