Euroopa riigid hakkavad Venemaa sanktsioonidest väsima

Üha enam on neid Euroopa Liidu riike, mis hakkavad mõistma, et Venemaavastased sanktsioonid on kahjulikud ka nende enda majandusele. Üheks selliseks näiteks on Itaalia, kirjutab Deutsche Wirtschafts Nachrichten.

Itaalia on Venemaale Euroopa Liidus suuruselt teine majanduspartner, maailmas ollakse olulisuselt neljandad. Seega on Itaalia üks neist riikidest, mis sanktsioonide tõttu enim kaotab. Ajakirja Economist andmetel on Venemaal aktiivsed enam kui 500 Itaalia ettevõtet, nende seas näiteks FIAT. Itaalia impordib 15% oma naftast ja 30% gaasist Venemaalt. Vähetähtis ei ole seegi, et venelased on suured Itaalia luksuskaupade austajad ning Itaaliasse reisijad. Ajavahemikul 2008 kuni 2013 vene turistide arv Itaalias peaaegu kahekordistus.

Itaalia eksport on 2014. aastal kukkunud varasemalt 10 miljardilt 8,8 miljardi peale. Itaalia nahktoodete tootjal Piquadro on Venemaal üle kümne poe ning nemad teatasid, et sealne käive kukkus 40%. Moeettevõte Roberto Cavalli prognoosib 20-protsendilist kukkumist.

See kõik on halb uudis Itaalia peaministrile Matteo Renzile. Riik on niigi finantskriisis, lisaks on tal tõsine poliitiline surve. Riigis kogub aina populaarsust opositsiooniline Lega Nord, kes oli sanktsioonide vastu. Kui Renzi soovib riiki edasi juhtida, ei saa ta Venemaaga tülli jääda.

Oma viimasel visiidil Moskvasse oligi näha, et Renzi ei hoia sarnast karmi liini nagu tema Lääne kolleegid. Mees kutsus Vladimir Putinit 10. juuniks Milaanosse, et ta avaks Expol Venemaa päeva. Venemaa president aga ütles, et kaks riiki peaks tegema suuremat koostööd energiasektoris, masinaehituses ja tuumatööstuses.