Osa plastijäätmetest on kuhjunud sadamatesse, kus nad ootavad uusi turge, kuhu seda saaks saata. Euroopas pole suuremas mahus plasti taaskasutamisest asja saanud, kuna see on sageli räpane ja sorteerimata. Samal põhjusel keeldus nüüd Hiina Euroopa plastijäätmetest.

2018. aasta algul importisid Malaisia, Vietnam ja India rohkem Euroopa plastijäätmeid kui kunagi varem, näitab EL statistika. Kui teised riigid ei võta vastu rohkem EL jäätmeid, jäävad vaid võimalustena nende matmine või põletamine.

Et EL prügimäed on täis ja piirangud on karmimad kui mujal, on plasti põletamine ilmselge variant, kuna see aitab toota elektrit või soojust.

Radikaalsem idee on matta plast maha ja hakata seda kaevandama kui taaskäitlus areneb edasi.

Euroopa eelistas jäätmeid põletavate elektri- ja kaugküttejaamade ehitust, kuna maad on vähe ja prügimäed toodavad toksiine ja kasvuhoonegaase.

Prügist energia tootmine tekitab samuti kasvuhoonegaase, kuid enamus Euroopast vabastas sellise tegevuse CO2 maksudest, mida müüakse tööstuslikul turul 14 eurot tonnist.

ÜRO keskkonnateenistuse hinnangul ujub 2050. aastal maailmameredes kaalult rohkem plastijäätmeid kui kala.

Plastic Europe andmetel koguti Euroopas 2016. aastal kokku 27,1 miljonit tonni plastijäätmeid, millest 41,6 protsenti läks elektritootmiseks, 31,1 protsenti taaskäitluseks (ka Hiina) ja 27,3 protsenti prügimägedele. See oli esimene aasta kui taaskäitlus ületas prügimägedele saatmist. Seevastu USAs läks 2014. aastal 33 miljonist tonnist kokkukogutud plastist 75 protsenti prügimägedele, 15 protsenti põletati ja 9,5 protsenti läks ümbertöötlemisele.