Euroopa suundub kosmosesse
Viimase nelja aasta vältel on ESA ladunud vaikselt põhja programmile Aurora, mis võiks viia Euroopa astronaudid Kuule ja Marsile. Nüüd on aeg vaadata, kas poliitikutel on selleks julgust.
Kui Aurora heaks kiidetakse, on see NASA standardite järgi väike programm. Esimesel kümnendil hõlmab see eeskätt robotimissiooni ExoMars ja tehnoloogia arendamist, sest kosmoseaparaat peab suutma tuua Maale näidise Marsi pinnasest ning uurima ka inimese kosmosesse viimise võimalusi. ESA taotleb sel kuul järgmiseks viieks aastaks Aurora jaoks 700?800 miljonit eurot.
Soov sõltumatuks saada
Kuigi programm algab tagasihoidlikult, sümboliseerib see agentuuri ambitsioone ja Euroopa soovi saada kosmoses sõltumatuks. ?Euroopal on nüüd rohkem eneseusku ja rohkem võimalusi,? ütleb Leicesteri ülikooli astrofüüsik Ken Pounds, kes on Briti tuumafüüsika ja astronoomia uurimisnõukogu endine tegevjuht.
Umbes iga viie aasta järel peab ESA sukelduma rahvusvahelisse diplomaatiasse ja veenma 15 riigi valitsusi kokku leppima organisatsiooni rahastamises, mis tipneb ministrite tasandil kohtumisega. Sel aastal kohtuvad ministrid 5. ja 6. detsembril Berliinis.
Enamik ESA programme ei ole kõigile liikmetele kohustuslikud. Vabatahtlikele programmidele, nagu on ka Aurora, võib iga riik anda nii palju või vähe raha, kui soovib. ESA ametnikud on usinalt tegelnud Aurora ?müügiga?, et see ikka pauguga algaks. ?Oleme teinud tihedat koostööd enamiku delegatsioonidega, kes huvituvad ExoMarsist,? räägib kosmosevallutuse programmi kallal töötav Piero Messina ESA peakorteris Pariisis. ?Loodame, et sellest on kasu.? ExoMarsi algversioonil on kaks osa: kulgur, mis puurib kive ja kaevab pinnast, otsides näidiseid, mida saaks elumärkide leidmiseks pardal analüüsida, ning paigalpüsiv keskkonna- ja geofüüsiliste instrumentidega baasjaam.
ExoMars on ka katselava tulevasteks missioonideks hädavajalike tehnoloogiate, sealhulgas maandumiseks ja õhkutõusmiseks tarviliku riistvara, vooluallikate ja sideseadmete loomisel.
Järgmise nädala kõnelustel võib tüliõunaks saada pikaajaline eesmärk saata inimene päikesesüsteemi uurima. Kuigi ESA-l on astronautide korpus, mille liikmed reisivad külalistena NASA süstikute või Vene Sojuz-kosmoselaevadega, ei toeta mitte kõik liikmesmaad mehitatud lendude ideed. Suurbritannia on aastakümneid ajanud poliitikat mitte osaleda astronaute hõlmavates programmides, sest need on liiga kulukad ? inimese kosmosesse saatmine maksab roboti läkitamisest vähemalt kümme korda rohkem. Allikate sõnul võib ka Saksamaa ilmutada soovimatust Auroraga liituda, kui see mehitatud lendudele rõhub.
Sel aastal palus Briti kuninglik astronoomiaühing Royal Astronomical Society kolmest tuntud teadlasest koosneval rühmal (kuhu kuulus ka professor Pounds) hinnata mehitatud lendude tähtsust. Algul, kui rühma liikmed olid näinud miljardite dollarite raiskamist rahvusvaheliste kosmosejaamade peale ilma eriliste teadustulemusteta, valdas neid skepsis. Kuid pärast üheksakuulist kaalumist olid nad veendunud, et teadusküsimused on piisavalt olulised ja nähtavas tulevikus ei tule robotid üksi selle tööga toime. Teadlased järeldasid, et Suurbritannia peaks oma poliitikat muutma. ?Kas tahame osaleda või lihtsalt pealt vaadata?? küsib professor Pounds.
Pilk itta
Teine vaidlus võib puhkeda selle üle, kas Aurora eeldab koostööd teiste kosmoseagentuuridega. ExoMars on ?selgelt ESA missioon?, ütleb Messina. Sellele järgnevat näidiste Maale toomise projekti ?on alati peetud rahvusvaheliseks ettevõtmiseks, kuid võimalike partnerite huvi kõigub?, selgitab ta. USA kavad pole Messina väitel endiselt kindlad. ESA ametnikud võivad teha küll suuri sõnu, ent realistlikult võttes ei saada Euroopa kunagi iseseisvalt astronaute Marsile. ?Aurora eesmärk on suurendada meie teadmisi Marsist, valmistada ette tehnoloogiat, hoida silma peal teiste rahvaste plaanidel ja kindlaks teha, millistel aladel võib ESA kaastööd teha,? ütleb Messina.
Kui ESA hoiab Marsi-külastuse tempo seadmiseks silma peal NASA-l, vaatab agentuur astronautide kosmosesse toimetamiseks vajaliku sõiduki otsinguil itta. Sel aastal kutsus Vene kosmoseagentuur ESA osalema minisüstiku Clipper väljatöötamisel, millega Venemaa on tegelenud aastast 2000, et vahetada välja auväärses eas Sojuz. Juunis sõlmisid agentuurid kaheaastase ühisuuringute lepingu, eeldusel, et Berliini kokkusaamisel kiidavad ESA liikmed heaks 50 miljoni eurose hinnasildi, mis lepingul küljes ripub.
Kui Clipper heaks kiidetakse, maksaks selle ehitamine kolm miljardit eurot, esimesed astronaudid viiks see kosmosesse 2012. aasta kandis. ?See on uurimisalus. Piisavalt võimsa mootoriga võiks sellega Kuule sõita,? ütleb ESA mehitatud lendude direktoraadis töötav Manuel Valls. Berliini kohtumine näitab, kas Euroopa poliitikud jagavad ESA entusiasmi oma kodanike kosmosesse saatmisel. Aurora programmis osalemine oleks sissemaks.
Uued tegijad orbiidil
?? Aurora ei ole Berliini kohtumisel ainuke päevakorrapunkt. ESA kavatseb käivitada ka viieaastase üleilmse keskkonna ja turvalisuse seire programmi. See Euroopa Liiduga koostöös tegev 630 miljoni eurone programm kasutab olemasolevaid maapinna jälgimise satelliite ja saadab orbiidile seitse uut, et anda Euroopa otsustajatele infot keskkonnast, riskiteguritest ja loodusvaradest.
?? ESA valmistub käivitama ka oma Galileo satelliite, mis oleks Pentagoni GPS-i ärilisem versioon. Kuid mitte alati ei saa maiuspalasid üksnes suured konglomeraadid, näiteks ehitas esimese Galileo katsesatelliidi Giove-A ? mis peaks orbiidile saadetama enne aastalõppu ? Surrey Satellite Technology, 200 töötajaga firma, millele pandi alus Surrey ülikoolis Guildfordis Lõuna-Inglismaal.
?? Teise katsesatelliidi ehitamine käib EADS Astriumis, kellel on kauased kogemused ESA teadusmissioonidega, mille hulka kuuluvad Mars Express, mis tiirleb nüüd punase planeedi orbiidil, ja selle äpardunud sond Beagle 2. Galileo peaks koosnema kokku 30 orbiidil tiirlevast seadmest, mis tuleb paika panna enne kümnendi lõppu.
Tööstus võistleb raha pärast
?? ESA küsib järgmisel nädalal oma 15 liikmesriigilt Aurora programmi jaoks kuni 800 miljonit eurot. Sellest 700 miljonit läheb ainsale missioonile ExoMars.
?? Võitlus selle rahasumma saamiseks tõotab tulla raevukas, sest Euroopa kosmosetööstus on praegu madalseisus pärast 1990-ndate elavat satelliitide ja kosmoselendude turgu. Enamik asjaomasest tegevusest toimub neljas suures Euroopa Liidu liikmesriigis: Prantsusmaal, Saksamaal, Itaalias ja Suurbritannias. Turgu valitsevad samuti neli suurt tegijat: Alcatel, EADS, Finmeccanica and Snecma, kuigi pakkumisi teevad ka umbes 200 väikest ja keskmise suurusega firmat üle Euroopa. Kokku annab kosmosetööstus tööd 40 000 inimesele otse ja veerandile miljonile kaudselt.
?? Suurtele ESA projektide, näiteks ka ExoMarsi puhul pakkumiste tegemisel ei ole aga kõik võrdsed. Iga ESA liikmesriigi tööstus saab lepinguid proportsionaalselt sellele, kui suurt osa programmist valitsus rahastab.
Itaalia on Berliinis eeldatavasti suurim Aurora rahastaja ja kui üllatusi ei tule, saab ExoMarsi peatöövõtjaks Alcatel Alenia Space, kelle sabas ripub hulk alltöövõtjaid neist riikidest, mis samuti osalevad.
?? Europe kosmosetööstus loodab, et poliitikutele meeldib Aurora. Kui ? võib-olla kunagi järgmisel kümnendil ? tehakse otsus saata astronaudid Kuule ja Marsile, saabub kosmosetööstuse buum, sest kosmosereisid on uskumatult kallid. Rahvusvahelise kosmosejaama ehitus on juba maksma läinud 100 miljardit dollarit ja jaam asub vaid 350 kilomeetri kõrgusel.
Copyright Financial Times Group, tõlkis Erik Aru
