Euroopa tipp: 83 protsenti Eesti elanikest toetab eurot
Lisaks näitas uuring, et ühisvaluutat jagavates riikides on toetus eurole kerkinud viimase kuue aasta kõrgeimale tasemele, seisis Eesti Panga blogis.
Värskeim Eurobaromeetri uuring (juuli 2015) näitab, et Euroopa Liidu liikmesriikide võrdluses on ühisvaluutale suurim toetus Eestis: koguni 83% eestlastest toetab eurot.
Eestile järgnevad teised väikeriigid nagu Slovakkia (81%), Luksemburg (80%) ja Iirimaa (79%). Madalaim toetus eurole on Suurbritannias (20%), Tšehhis (22%) ja Rootsis (25%).
Eestlaste toetus eurole on pärast ühisraha kasutuselevõttu valdavalt tõusvas trendis liikunud. Vahetult enne euro kasutuselevõttu ehk 2010. aasta sügisel oli Eesti toetus eurole 63%, kuid juba 2011. aasta kevadeks ehk loetud kuud pärast euro käibele tulekut kerkis toetus 70%-ni. Kui jätta välja väike langus 2011. aasta teisel poolel, on eestlaste toetus eurole järjekindlalt suurenenud, ületades märkimisväärselt nii Euroopa Liidu kui ka euroala keskmist.
Eestiga sarnast mustrit saab täheldada ka 2014. aastal euroalaga liitunud Lätis ja käesoleval aastal ühisvaluuta kasutusele võtnud Leedus. Lätis oli vahetult enne euro kasutuselevõttu toetus ühisrahale 53%, kuid pooleteise aastaga on näitaja kerkinud 78%-ni. Leedu toetus eurole oli 2014. aasta sügisel 63% ja 2015. aasta kevadel juba 73%.
Miks eestlased ja teised väikerahvad eurot toetavad?
Algset madalat toetust eurole selgitab valdavalt kartus hindade kallinemise ja rahvusvaluuta kui riikliku iseseisvuse sümboli kaotamise ees. Kuid vahetult pärast euroalaga liitumist on kõigis kolmes Balti riigis toetus eurole kiiresti kasvanud. Siit võib järeldada, et just väikeriikide elanikud ja ettevõtted tajuvad kiiremini euro praktilisi hüvesid, nagu valuutavahetuskulude vähenemist – nii reisimisel kui ka kaubavahetusel – ning kaupade ja teenuste hindade kergemat võrreldavust Euroopa omadega. Laiemat pilti vaadates võib oletada, et Baltimaade toetus peegeldab võimalust tunda end maailma ühe mõjukama majanduspiirkonna osana, mis suurendab elanike majanduslikku turvatunnet ja tugevdab sidet Euroopaga.
