Euroliidu pingutused kannavad ka vilja.

„Euroopa loodab, et Türkmeeniast hakkab meie poole gaasi voolama 2019. aastal," ütles Euroopa Komisjoni asepresident Maros Sefcovic. Ta lisas, et osapooltel on hea vastastikune mõistmine.

„Türkmenistanile on hea, kui nad saavad juurde eksporditurge. Euroopa Liit jälle soovib mitmekesistada importi."

Diplomaat tõi olulisena välja, et sellele unelmate torujuhtmele on esimest korda võimalik juurde kirjutada konkreetne valmimise tähtaeg.

„Ma arvan, et Euroopa on väsinud sellest, et igal suvel on tarvis Venemaaga läbi arutada, mis saab gaasivarustusega tuleval talvel," ütles Seferovic veebruaris Financial Timesile. „Maailma suurimal majanduspiirkonnal ei tohiks 21. sajandil selliseid muresid olla."

Eelmisel aastal kirjutasid Türgi ja Türkmenistan alla eelkokkuleppele, mis tooks neile gaasi Aserbaidžaani Shah Deniz II väljadelt Trans-Anatolia torujuhtme kaudu. See saab asuma Kaspia meres ning valmib eeldatavalt 2018. aastal.

Sefcovic arutas maikuus Türgi, Aserbabaidžaani ja Türkmenistani energiaministritega võimalust rajada selle torujuhtme külge Trans-Caspia juhe. See tooks gaasi eurooplastele.

Venemaa ja Iraan on varem sellele ideele vastu olnud, sest „see seaks ohtu Kaspia mere hapra ökoloogilise seisu".

Seferovici sõnul on nüüd aga olemas ülioluline poliitiline tahe Türkmenistanilt. Nüüd jääb vaid oodata, kas post-sovietlik riik teeb ka vastavad poliitilised otsused, et gaasiprojektile lõplik roheline tuli anda.