Euroopa valitsused elavad üha rohkem üle oma võimete. Kas Eesti tagasihoidlik võlg on selle valguses mõistlik?
Romet Kreek
romet.kreek@arileht.ee
Kreeka võlakirja põlemist kogesid investorid, kes pidid võlakirjade mahakandmise tõttu kaotusi kandma. Kuigi sellega vähendati võlga, on Kreeka riigivõlg praegu 45% suurem kui 2007. aastal.
FOTO: Foto: Tiit Blaat
Kõik maad on ületanud ka euroala võlakriisile eelnenud buumi aegse riigivõla taseme.
Ükski euroala riik pole suutnud saada võlga väiksemaks, kui oli kümme aastat tagasi. Kui 2007. aasta lõpus oli euroala maade valitsuste võlg 5,9 triljonit eurot, siis mullu kolmandas kvartalis ulatus see juba 9,9 triljoni euroni ehk juurdekasv on olnud üle nelja triljoni euro. Sellest kasvust oli Prantsusmaa osa triljon eurot, konkurentsi püüdsid pakkuda Hispaania ja Itaalia mõlemad ligi 0,7 triljoni euroga ning Saksamaa 0,5 triljoni euroga.