Pangad ja teised eraomandis finantsinstitutsioonid teatasid 2014. aastal Euroopa Liidu 28 liikmesriigi võimudele pisut vähem kui miljonist kahtlasest tehingust, vahendavad ERR Uudised raportit.

Hilisemast ajast kui 2014. aasta küll andmeid ei ole, aga kahtlastest tehingutest teatamiste arv on pidevalt kasvanud, öeldakse raportis.

"Finantskuritegevuse ulatus on tohutu, kuid suuresti mõõdetamatu," hoiatab Europol, kes on avaldanud vaid kümne riikliku finantskuritegevuse üksuse paljastatud tehingud, mis hõlmasid 2014. aastal 178,8 miljardit eurot.

"Kui võtta aluseks, et EL-i SKT on umbes 14 triljonit eurot, siis moodustab see 0,7-1,28 protsenti EL-i aastasest SKT-st."

Arvatakse, et suurem osa rahast tuli organiseeritud kuritegelikelt rühmitustelt, terroriorganisatsioonide osaks jääb alla protsendi kahtlastest tehingutest.

Tervelt 65 protsenti kõigist juhtumitest on ilmsiks tulnud Suurbritannias ja Hollandis.

Vaid kümne protsendi puhul hakati asja täiendavalt uurima ja konfiskeerida suutsid Euroopa võimud kõigest ühe protsendi rahast.

Europoli tegevdirektori Rob Wainwrighti sõnul on probleem osalt selles, et rahapesuvastane režiim toimib riigi tasandil ega ole veel kohanenud tegelikkusega rahvusvahelisel tasandil.
Politsei piiriülene koostöö laieneb, aga sellest hoolimata on jäänud olulised takistused, mis ei lase toimida rahvusvahelisel koostööl ja infovahetusel, tõdes ta.