Euroraha väheneb oluliselt. Võru volikogu liige: järgmisel EL-i rahastusperioodil on vaja abistada rohkem Harjumaalt väljapoole jäävaid piirkondi

 (10)
Võru elanikud
Võru elanikudFoto: Mikk Mihkel Vaabel

Kuna on teada, et järgmisel euroraha perioodil vähenevad Eestile eraldatavad vahendid veerandi võrra, leiab Võru linnavolikogu liige Juri Gotmans, et siis võiks neid suunata senises enam ebasoodsa asukohaga piirkondadesse, nagu Valgamaale, Virumaale või Võrumaale.

„Alates 2004. aastast, kui Eesti sai Euroopa Liidu (EL) liikmeks, on Eesti SKP elaniku kohta ELi keskmisest tõusnud 54-lt protsendilt 77 protsendini, mis on märkimisväärne kasv,” rääkis Gotmans.

Sellesse on tema sõnul andnud oma panuse nii ettevõtjad, töötajad kui ka ELi struktuurfondid, mis aitavad arendada liikmesriikide majandust ja sellega vähendada arenguerisusi Euroopa piirkondade vahel. „Eesti on olnud tubli struktuurfondide kasutaja, oma arenguga oleme liikunud vaesematelt EL liikmesriikide rühmast siirderiikide rühma,” märkis Võru linnavolikogu liige.

Seoses selle ja ELis toimuvate muutustega vähenevad järgmisel 2021-2027 perioodil Eestile eraldatavad struktuurifondide vahendid 24 protsendi võrra. „Piiratud rahaliste võimaluste juures on vaja teha kärpeid ning see mõjutab meid rohkem kui mõnda teist ELi liikmesriiki, kes jäävad samasse rühma. See on meie jaoks tõsine väljakutse!” lausus Gotmans.

Võru linnavolikogu liige on aga seda meelt, et siis on vaja senisest rohkem abistada Harjumaalt väljaspool asuvaid piirkondi. „On see siis Valgamaa, Virumaa või Võrumaa. Aidates kaasa Eesti arengule ELis, ei tohi meie suurendada arengulõhet erinevate Eestimaa piirkondade vahel,” põhjendas ta.

Seotud lood:

Gotmansi sõnul peame erinevate piirkondade edasist arengut kavandades senisest rohkem hoolt kandma, et nii keskustes kui ka tagamaal säiliks ettevõtlus ja inimesed saaks vajalikke avalikke teenuseid võimalikult kodukoha lähedal. Ka peavad omavalitsused olema senisest leidlikumad selles osas, kuidas muutuvas situatsioonis toime tulla.

Eestile, kes seni on jäänud oma SKT-lt alla 75% ELi keskmise, hakkab järgmisel perioodil üle 75% ELi keskmise jäävate riikide kaasrahastusmäär kehtima – mida EL tahab alandada senise 60% pealt 55%. Täna on Eesti kuulunud nende riikide rühma, kes on saanud valdavalt 80% või 85% europrojektide rahast ELilt.

Gotmansi sõnul ei pruugi selline ELi rahastuse määra muutus üdini halb olla. „Euroopa Komisjoni ettepanek kaasrahastuse määrade alandamiseks võib mõjutada negatiivselt mõne piirkonna arengut, kuid kannustab kohalikke omavalitsusi, rakendama veel suuremat leidlikkust, kaaluma senisest põhjalikumalt projekti vajadust ja prioriteetsust,” sõnas ta.

Võru linnavolikogu liige ütles, et usub, et vajalikud tegevused ja projektid teostamata ei jää, kuid see nõuab suuremat pingutust.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare