Eurovisiooni korraldamine ei ole odav lõbu. Summad on läinud päris suureks

 (31)
Eurovisoon Tallinnas läks kõigile kahtlustele vaatamata väga edukalt. Saatejuhid Anneli Peebo ja Marko Matvere.
Eurovisoon Tallinnas läks kõigile kahtlustele vaatamata väga edukalt. Saatejuhid Anneli Peebo ja Marko Matvere.Foto: Rauno Volmar

Täna on Portugalis laulmise Euroopa meistrivõistluste finaal. Portugal kulutab sellele umbes 23 miljonit eurot. Sellest ligi poole annab nende rahvusringhääling. ERRi 2017. aasta kogueelarve oli umbes 37 miljonit eurot. Meenutame sedagi, kui palju kulus meil 2002. aasta võistluse korraldamisele.

Lissabonis toimuva võistluse eelarvesse panustab 5 miljoni euroga linnavalitsus ning midagi annab ka Portugali turisminduse eest vastutav Turismo de Portugal. 2017. aasta Kiievi võistlus läks korraldajaile maksma 30 miljonit, 2015. aasta Viini Eurovisioon 26 miljonit. 2016. aastal suutsid aga rootslased kogu asja ära ajada 14 miljoni euroga. Aserbaidžaan pani aga magama suisa üle 54 miljoni euro. Nad ehitasid võistluse tarbeks uue kontserdihalli. See andis omakorda tööd 500 täiskohaga töötajale.

Kunagi arvutasid britid välja, et kui Rootsi paneks oma 11 miljonit naela ehk ligi 14 miljonit eurot mujale, siis võiks nad osta näiteks:

- ühe Premier League mängu näitamise õiguse;

- kolm episoodi The X Factorit;

- 3,7 miljonit koopiat Abba Waterloo vinüülplaati;

- 409 000 Big Maci;

- 670 Ford Focust;

- maksta kinni Jamie Vardy ülejäänud leping Leicester Citys.

Aasta oli siis 2016.

Riigid ja linnad loodavad, et turismilt saadav tulu korvab kulutusi. Rootsi korraldas ühel aastal Malmös võistluse ja pani selle alla 19,3 miljonit eurot ja teenisid selle veidi üle 32 000 turisti toetusel peaaegu tagasi. 2014. aastal Kopenhaagenis toimunid võistlus tõi linna 39 000 turisti ja hotellides kasvas ööbijate arv 87 000 võrra. Aserid said muide enda võistlusest tagasi vaid pisku, ligi 8 miljonit eurot.

Eesti sai hakkama alla 8 miljoniga

2002. aastal toimus Eurovisiooni lõppvõistlus Eestis, Saku Suurhallis. Selle korraldas ETV ja eelarve oli 122,6 miljonit krooni ehk veidi üle 7,8 miljoni euro.

Eurovisiooni rahastati järgnevalt. Esmalt sponsorrahad (ERGO Kindlustus jm), riikide osalustasud ja piletimüügi tulud. Umbkaudu neljandik eelarvest ehk osa, mida muud tulud ei katnud (üle 33 miljoni krooni ehk 2,1 miljonit eurot), rahastati riigieelarvest. Lauluvõistlusel müüdi pileteid kolmele kontserdile: kahele peaproovile (24. ja 25.05) ning lõppkontserdile. Viimasele müüdi pääsmeid internetioksjonil alghinnaga 4500 krooni (287 eurot), kus mõni pilet läks kaubaks rohkem kui 7000 krooni eest (447 eurot). Soolase hinnaga pileteid ei müüdud aga kuigivõrd palju ning lauluvõistluse nädalal ja veel vahetult kontserdi eelgi müüdi pileteid Saku Suurhalli hinnaga 600 krooni (38 eurot). Allikas: Vikipeedia.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare