EVEA: Reformierakonna maksukosmeetika pitsitab meeleheitlikult ettevõtjaid, tegelike probleemidega julgust tegeleda ei ole

Reformierakonna majandusprogrammiga Eesti paigalseis vaid süveneks, sest tegelikult puudub visioon ja julgus vajalikke reforme läbi viia, kirjutab Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsiooni president Kersti Kracht arvamusloos.

Reformierakonna majandusprogramm eelseisvateks valimisteks peegeldab ettevõtjate eest seismiseks loodud erakonna eemaldumist oma kunagistest ideaalidest. Peaministri erakonnal puudub visioon, kuidas Eesti majandus kasvule pöörata ja julgus, et vajalikke reforme läbi viia. Eesti ees olevatele valulikele probleemide ees on silm kinni pigistatud.

Viimased aastad on selgelt näidanud, et Reformierakonna viljeletud maksukosmeetika pole meie majandust naabritest kiiremini kasvama pannud. Oleme hoopis jõudnud olukorda, kus Läti ja Leedu on meist möödumas ja Põhjamaad kaugenemas. Olukorras, kus majanduskasv on praktiliselt seiskunud, välisinvesteeringud juba vähenevad, investeeringute õiguslik kaitse on väga madal, tööjõumaksud ja dividendimaks on naabritega võrreldes liiga kõrged, ootaks Reformierakonnalt realistlikku hinnangut olukorrale. See eeldaks tegevuskava, mis oleks erakonna nime vääriline, mitte pelgalt deklaratiivsete lausete kogu.

Maapiirkondade ettevõtlus Reformierakonda ei huvita

Eesti näitab kõikidele Euroopa Liidu riikidele silmad ette oma eriti kõrgete tööjõu maksudega. Paraku ei näe Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon (EVEA), kuidas on võimalik vaid 2 protsendise sotsiaalmaksu määra muutmisega püsida konkurentsis näiteks Soome tööandjatega või kuidas saab püsida konkurentsis näiteks Lätiga, kus ettevõtte tulumaks on 15 protsenti. Teisalt deklareerib Reformierakond töötuskindlustuse maksumäära vähendamist 1,95 protsendini, samal ajal aga võeti töövõimereformiga uusi suuremahulisi kohustusi töötukassa eelarvele. 

Eesti näitab kõikidele Euroopa Liidu riikidele silmad ette oma eriti kõrgete tööjõu maksudega.

Samuti ei leia programmist mitte ühtegi vihjet sellele, kuidas kavatseb Reformierakond peatada inimeste äravoolu maapiirkodadest ja Eestist. Millised oleksid need majanduslikud hoovad, mis aitaks eriti mittepõllumajanduslikul ettevõtlusel maapiirkondades areneda? Selleta on varsti Kagu-Eesti ainsad elanikud Saatse ja Värska kordonite piirivalvurid.

Meeleheitlik ettevõtja pitsitamine

Viimastel aastatel on tegeletud meelehitlikult ettevõtjate pitsitamisega, et leida riigile täiendavaid tuluallikaid. 2013. ja 2014. aasta on möödunud ettevõtjate, eriti mikro- ja väikeettevõtjate jaoks, tuntava maksu- ja halduskoormuse tõusuga. Sisulise aruteluta kehtestati täiendav autode käibemaks ja 1000-euro suuruste arvete deklareerimiskohustus. Eriti keeruliseks teeb ettevõtjatele olukorra see, et muudatuste sisseviimiseks jäetud aeg ei ole mitte mingite parameetrite järgi mõistlik. Eriti arvestades tõsiasja, et ettevõtjad just väljusid taasiseseisvunud Eesti rängimast majanduskriisist.

Kahjuks ei arvestatud mitte mingil tasandil EVEA ega ka teiste esindusorganisatsioonide ettepanekutega, mida nende seadusemuudatuste menetlemisel tehti. Sellesse nimekirja lisaksin veel ettepanekud maksuaugu ja majanduskuritegevusega tegelemiseks ja võlgnike ohjeldamiseks. Miks üldse küsida arvamust ja mängida kaasamisprotsessi, kui arvate, et teate ise kõige paremini?

Tulumaksu alandamisest hoiatakse kramplikult kinni, kuigi see ei lahenda ühtegi probleemi

Reformierakonnale on (dividendi) tulumaks ning selle alandamine 1 protsendi võrra olnud nagu püha graal, millest kramplikult kinni hoitakse ja mille nimel ohverdatakse ükskõik mis muud maksud, kuigi kõik peale oravate endi on juba ammu aru saanud, et sellega ei lahenda mitte ühtegi probleemi. EVEA poolt loodan siiralt, et edaspidi kaasatakse otsuste tegemisse visiooni ja kogemusega spetsialiste ja hakatakse arvestama spetsialistide ja praktikute arvamusega. Vastasel juhul jääme oma arengus veel pikaks ajaks paigale seisma.

Milleks üldse maksta makse?

Viimased kümmekond aastat on räägitud mikro-ja väikeettevõtete rahastamise probleemidest. Reformierakonna võimul oleku ajal ei ole siin olnud mingeid muutuseid. Kuidas edasi?

1000 menetluses olevat majanduskuritegu, kindlasti on nende hulgas palju selliseid, mis hakkavad kohe aeguma. Kuidas tagatakse kannatanute ja petetute õiguseid? Siiani ei ole justiitsministeerium saanud hakkama kasvava võlgnike hulgaga. Seadusandlust tehes ja muutes on  jälgitud hoolega, et võlgnike ja kurjategijate põhiseaduslikke õiguseid ei riivataks. Maksukuritegudega on asunud võitlusse kõik ettevõtjad, kes üle 1000 eurosid arveid deklareerivad.

Ettevõtjad ei saa teha ära riigi tööd. Või küsiks siis hoopis, et milleks üldse makse maksta, kui peame tagama ise enda õigused ja võtma riigi kohustused enda peale.