Üha sagedamini algab Soomes töö uuel ehitusobjektil krundi maapinna eelneva põhjaliku puhastamisega. Tegemist on mürgise saastaga, mida tööstus on läbi aastakümnete ? 19. sajandist kuni 20. sajandi 60. aastateni välja ? ohjeldamatult maapõue paisanud.
Kaks valikut
Nüüdseks on selge, et mõttekam (loe: odavam) on uue ehitusplatsi alune saastunud pinnas eelnevalt ära puhastada, kui et hiljem elanikel ilmnevaid tervisehädasid ravida. Võib olla ka nii, et uued hooned tuleb hiljem hoopis lammutada ja pinnasekoristustöö niikuinii ette võtta. Nõnda juhtus näiteks 1999. aastal, mil Helsingis Myllypuro linnaosas avastati 1970-ndatel ehitatud kortermajade alt vana prügimägi, mille pinnases oli tohutul määral mürgiseid aineid. Sajad pered olid sunnitud oma kodud maha jätma ja kõik majad lammutati.
Arvatakse, et Soomes on umbes 20 000 saastunud maatükki. Tegemist on vanade tööstuspiirkondade, prügilate, saeveskite, romulate, bensiinijaamade ja kasvuhoonetega, mille alune pinnas kubiseb mürkidest. Nendeks on raskemetallid, õlid, lahustid, arseen, tsüaniid jpm. Peale tööstuse on suurreostajateks ka sõjavägi ning spordi- ja jahiseltsid; ligi 30 protsenti kaardistatud reoaladest kujutavad endast laskeradu, mille pinnas on täis ohtlikku mürki eritavaid tinahaavleid.
Soomes alustati saastunud pinnase puhastamist 1995. aastal. Tookordne plaan oli puhastada kõige raskemini saastunud alad 2005. aastaks ning ülejäänud veel järgmise kümne aasta jooksul. Nüüdseks on selge, et sellise ajakava teostumine on võimatu. Kümne aastaga on Soomes jõutud puhastada vaid murdosa planeeritust ehk 2500 maatükki, millele on kulutatud 300 miljonit eurot (4,7 miljardit krooni).
Soome keskkonnaameti hinnangul on ränka koristustööd veel vähemalt paari aastakümne jagu ja oma 50?70 miljoni euro (800 miljoni kuni miljardi krooni) eest aastas.
Kes kannab kahjud?
Vastutus saastunud pinnase puhastamise eest lasub eelkõige saasta tekitajal. Kui aga reostajat ei tuvastata, langeb vastutus krundi omanikule. Riik tuleb Soomes appi siis, kui puhastustöö maksumus käib maa omanikule üle jõu. Kahjuks on riigi vahendid vajadusega võrreldes üsna kasinad. Näiteks Vantaa linnas Hakkila tööstuspiirkonnas käimasolev 1,2 hektari suuruse romulakrundi puhastamine läheb omanikule maksma 1,5 miljonit eurot.
Soomlaste äsjaavaldatud uuring aitab määrata kasu, mida loodetakse saada Euroopa Liidu uuest, kemikaale puudutavast õigusaktist. Selle nn REACH-määruse keskne eesmärk on parandada Euroopas tervise- ja keskkonnakaitset.
Määrus peaks jõustuma 2007. aastal ja kemikaalid registreeritakse järk-järgult järgneva 11 aasta jooksul. Infokogumine on tohutu töö, sest Euroopas on kasutusel umbes 30 000 sellist kemikaali, mida aastas kulub üle tonni.
Euroopa Komisjoni arvates läheb REACH-määruse jõustumine 11 aasta jooksul keemiatööstusele maksma 2,8?5,2 miljardit eurot. See-eest on aga oodatava kasu hindamine olnud palju keerulisem. Viimase hinnangu kohaselt leiab komisjon, et kogukasu 30 aasta jooksul tuleb vähemalt 50 miljardit eurot.
