Facebook on klassikaline näide infotehnoloogiale iseloomulikust mastaabisäästust ja võrgustikuefektist, mille mõjul kerkib pea igas valdkonnas esile domineeriv ettevõte, nagu Google või Microsoft. Aasta esimeses kvartalis hakkas Facebook külastatavuselt USA-s edestama Google’it ja on nüüdseks end populaarseimast otsingumootorist juba tublisti ette rebinud. Kui Google’i saitidel toimub veidi üle seitsme protsendi USA veebiliiklusest, siis Facebooki osakaal ületab kümne protsendi piiri. Kasutajaid on Facebookil üle poole miljardi.

Loomulikult meelitab säärane inimhulk juurde kõiksugu ettevõtteid ja organisatsioone, kes püüavad Facebooki kaudu oma tegevust propageerida. Jaemüüjad reklaamivad selle kaudu allahindlusi ja moodustavad ostlejate kogukondi. Prognooside kohaselt hakkavad Facebooki ja Twitterit aina rohkem kasutama ka tervishoiuteenuste pakkujad. Arvutitootja Dell tervishoiuteenuste divisjoni juht Harry Greenspun ütles ajakirjale Economist, et tema hinnangul nõuavad tarbijad tervishoiult sama infotehnoloogilist taset, mis valitseb muudes eluvaldkondades.

8. novembril ühines nendega ka üks maailma vanamoelisemaid institutsioone, kui Suurbritannia kuninganna Elizabeth II avas Facebooki lehe, kus kajastatakse kuningliku pere tegemisi. Ühe päevaga kogus lehekülg üle 200 000 inimese, kellele see „meeldis”.

Facebookis jalutavad turundamisega käsikäes ka ohud. Nimelt ei saa ettevõtted sotsiaalmeedia keskkonnas täies mahus kontrollida seda, mis nende kaubamärgiga toimub – oma sõna on sekka öelda ka Facebooki kasutajatel ja see sõna ei pruugi alati olla heatahtlik. Selline saatus tabas ka Briti kuninglikku veebilehte – pärast avamist pääses seal viivitamatult valla korralik madin monarhia pooldajate ja vastaste vahel. Harry Greenspun prognoosib tervishoiumaailma silmas pidades, et „kvaliteediraportite, finantsandmete ja sotsiaalmeedia sümbioosis sünnivad usaldusväärsed „Zagati (USA restoranide kataloog – toim) meenutavad” teejuhid teenusepakkuja kvaliteedi, kulude ja patsiendikogemuse kohta”. Arvata võib, et sama puudutab ka teisi elualasid.

Facebooki esiletõus avaldab oma mõju ka teistele IT-firmadele. Google pidi ühtäkki avastama, et ei olegi enam maailma moekaim firma. Facebook on halastamatult otsinguhiiglase tööjõudu üle meelitanud – ja mitte ainult IT-mehi, vaid ka ühe Google’i pare-matest kokkadest. Novembri teisel nädalal teatas Google, et annab kõigile oma 23 000 töötajale kümneprotsendilise palgatõusu ja tuhandedollarilise preemia – et nad ainult Facebooki ei läheks.

Töötajad ei ole ainus tüliõun kahe internetihiiglase vahel. Ettevõtted trügivad ka vägisi üksteise mängumaale. Google on püüdnud õppust võtta oma poolikuks jäänud katsetustest sotsiaalmeedia vallas (nagu näiteks Orkut) ja üritab sotsiaalmeedia kihti tekitada oma populaarsemate teenuste peale, mis lubaks näiteks Youtube’is teada saada, milliseid videoid kasutaja sõbrad on vaadanud.

Uus teenus tulekul

Facebook aga esitles 15. novembril oma uut sõnumiedastusteenust. Turu-uuringufirma Gartner igatahes usub, et sotsiaalvõrgustikud võtavad 2014. aastaks endale viiendiku ettevõtete – just nimelt ettevõtete – e-kirjavahetusturust. „Kaob range piirjoon e-posti ja sotsiaalvõrgustike vahel,” prognoosib Gartneri asepresident Monica Basso. „E-post võtab üle hulga sotsiaalseid atribuute, nagu kontaktide vahendamine, samal ajal sotsiaalvõrgustikud arendavad välja rikkalikumad e-kirjavahetuse võimalused.”

Juba enne kirjavahetuse kolimist sotsiaalvõrgustikesse on sinna jõudnud kõigi e-kirjakasti omanike nuhtlus – rämpspost. Spämmitootjatele nimelt tundub, et seal ootab neid ees uus turg, kus on võimalik märksa mugavamalt ja rohkem teenida kui e-kirjadega leviva rämpspostiga. Inimesed kipuvad ju huvi tundma selle vastu, mida sõbrad teevad. Kui õnnestub mingil moel kellegi konto kaaperdada, on tema sõbrad vaid hiireklõpsu kaugusel.

Facebooki ilmus maikuus 2008 sotsiaalvõrgustikes leviv troojalane Koobface. Seni on selle loojad suutnud kõigist turbespetside vastumeetmetest kõrvale hiilida ja on ekspertide hinnangul teenime praeguseks kaks miljonit dollarit kasumit.

Kui Facebooki juht Mark Zuckerberg demonstreeris firma uut sõnumisüsteemi, leidis ta, et see muudab kirjavahetuse turvalisemaks: „Kuna meie teame, kes on su sõbrad, saame paika panna tõeliselt head filtrid, kindlustamaks, et sa näed tõesti ainult neid asju, mis sulle korda lähevad.”

Oleks see vaid nii. Veebiturbefirma BitDefender töötajad viisid läbi eksperimendi – tegid rea võltsprofiile ja lisasid tundmatuid inimesi oma „sõbraks”. Ühe päevaga suutsid nad leida kuni sada „sõpra”. Profiilipildi lisamine, iseäranis kui tegu oli kena naisega, suurendas tõenäosust saada aktsepteeritud. Kui nad hakkasid saatma sõbrakutseid inimestele, kellega neil oli vähemalt üks ühine „sõber”, vastas peaaegu pool jaatavalt. BitDefenderi postitatud linkidel klõp-sas aga ligi veerand „sõpradest”.

Lisaks tekib küsimus, kellele kuuluvad kasutajate andmed. Mõlemal on sadu miljoneid kasutajaid, kelle loodud digitaalsetesse identiteetidesse suhtuvad ettevõtted mõne vaatleja hinnangul kui „pärisorjadesse”. Facebook on püüdnud kõike kiivalt endale hoida. Novembri alguses võttis Google karistusmeetmena kasutusele tehnilise muudatuse, mis ei luba Gmaili kasutajatel enam kogu oma aadressiraamatut ühes tükis Facebooki siirata. Eks näis, kuidas olukord lõpuks laheneb.

Ja taas tekib küsimus: mis on selle kõige mõte? Ajakirja Wired üks asutajaid, ajakirjanik ja meediaõppejõud John Battelle igatahes prognoosib Economisti eriväljaandes The World in 2011, et veerandsaja aasta pärast on nii Google’i, Facebooki, Apple’i kui ka Twitteri koha üle võtnud ettevõtted, mida praegu olemaski ei ole.