Hea tootmistava nõuab näiteks, et ruumid oleksid piinlikult puhtad ja mustuse tekkimise vastu peab tootmisruumides püsima ülerõhk, samuti ei tohi avada aknaid.
“Kui räägime lääne partneritega, tekib alati kohe küsimus GMP-litsentsist,” lausus farmaatsiatehase finantsjuht Raivo Unt.
Praegu ei võta ilma GMP-litsentsita toodangut vastu näiteks Tšehhi, Ungari ja Slovakkia, enamiku farmaatsiatehase toodangu sihtriikides Baltimaades ja SRÜ-s hea tootmistava järgimist siiski ei nõuta.
Samas 1. juuliks peavad Eesti uued nõuded täidetud olema ning sotsiaalminister Eiki Nestor on ravimiameti juhttegelastele kinnitanud, et tema kellelegi järele anda ei kavatse.
Kuigi tootmise vastavusseviimine uute nõuetega on Tallinna Farmaatsiatehase jaoks ülioluline, ei sisalda firma ametlikud aruanded nõuete kohta ridagi ning võimalikest riskidest pole avalikkust teavitanud ka tehase audiitor.
Teoreetiliselt peaks farmaatsiatehas seega suvel osa tootmisest kinni panema, vaid ampullitsehhis hakkab GMP-nõue kehtima alles aasta pärast.
Praktiliselt aga tootmisliine tõenäoliselt kinni ei panda, kuna tehase juhtkond saatis aprilli alguses minister Nestorile palve ajapikenduse saamiseks, minister andis asja edasi ravimiametile.
Suure tõenäosusega päästab ravimiamet farmaatsiatehase sulgemisest, kuid nõuab kindlat tegevuskava, mida ja millal moderniseeritakse, märgib ajaleht.
Tänavu kevadel tehase juhatuse esimeheks saanud Ibraim Muhtshi sõnul kavatseb ettevõte tänavu GMP-standardite tasemele jõudmiseks investeerida ligikaudu kümme miljonit krooni, eelneva nelja aastaga on investeeritud 27 miljonit.
Moderniseerimise käigus viib Tallinna Farmaatsiatehas esmalt uute nõuetega vastavusse laoruumid ja salvide tootmise, seejärel pöörab ettevõte oma tähelepanu tablettide valmistamisele.
Tallinna Farmaatsiatehas erastati 1996. aastal, ettevõtte suuromanikeks sai vendade Aivar ja Margus Linnamäe firma Magnum Grupp, kes soovisid ettevõtte GMP-tasemele viia paari-kolme aastaga.
Ülioptimistlikele tulevikulootustele tõmbas kriipsu peale börsikrahh ning 1998. aastal sai farmaatsiatehas 93 miljonit krooni kahjumit.
Raskete aegade saabudes selgus ühtlasi, et ettevõtte omanikud on end lõhki laenanud ning Tallinna Farmaatsiatehase ja tütarfirma Grindeksi kontrollpaki võttis üle rahastaja nüüdne Sampo Pank.
Praeguseks on Grindeksist saanud Tallinna Farmaatsiatehase suurim osanik, Grindeks korraldab ka tehase eksporti.
Sampo kaudu on ravimiäriga kaudselt seotud ka Eesti Pank, kuna endise Optiva Panga müügil soomlastele lisati lepingusse klausel, et kui pangal tekivad kehvade laenude tagasisaamisel probleemid, maksab Eesti Pank need kinni.
See tähendab, et kui farmaatsiatehas satub pankrotiohtu, jõuaks arve lõpuks Eesti Panka, märgib ajaleht.
Samas on sellise musta stsenaariumi rakendumise tõenäosus nullilähedane, kuna farmaatsiatehase kinnisvarast, laojääkidest ja muust varast peaks jätkuma kõikide võlgade tasumiseks.
