Financial Times: Danske rahapesuskandaal puudutab koguni 30 miljardit dollarit

 (276)
Danske Bank logo ja maja
Danske Bank logo ja majaFoto: Priit Simson

Kui veel juulis kirjutas Bloomberg, et Danske Banki Eesti filiaali kaudu võidi pesta koguni seitse miljardit eurot, siis nüüd kirjutab Financial Times, et summa oli hoopis 30 miljardit dollarit (ligi 26 miljardit eurot).

Financial Timesi ajakirjanikel õnnestus näha Danske Banki uurimise raporti eelversiooni, mis tekitab küsimused kes panga juhtkonnast ja millal ning kui palju Danske Banki Eesti filiaali rahapesu juhtumistest teadis. Danske tellis uurimise konsultatsioonifirmalt Promontory Financial.

Raportis leiti et 2013. aastal oli Danske Banki väikesesse filiaali pargitud kuni 30 miljardit dollarit mitteresidentide raha. See oli skandaali all oleva uurimise tippaasta. Rahapesukahtlusega raha voolas pangast läbi aastatel 2007-2015.

„Mitteresidentide portfelli tehingute tipp oli 2013. aastal, kui tehingute arv ulatus 80 000-ni ja tehingute maht 30 miljardi dollarini,“ nägi FT sõltumatu uurimise tulemustest.

„Sellised summad käisid läbi väikese filiaali ilma küsimuste tekketa,“ ütles üks uurimise lähedane allikas.

Kõik tehingud pole kahtlased. Kuid see oli panga asi uurida ja regulaatorite asi kontrollida, et panka ei kasutatakse rahapesuks ning et kahtlase raha avastamise meetmed oleksid tugevad.

„Võtame asja väga tõsiselt, mistõttu algatasime põhjaliku uurimise,“ ütles Danske Banki nõukogu juht Ole Andersen. „Oleme pühendunud uurimiseni kuni täieliku pildi saamiseni ja usume, et see on kõigi huvides, et järeldused tehakse kontrollitud faktide alusel, mitte kontekstist väljarebitud osade kaupa.“

Seotud lood:

Ta lisas, et on selge, et mitteresidentide portfelliga seotud teemad on suuremad kui varem arvatud.

Algselt teatas Danske Bank, et üheksa aasta jooksul toimunud kahtlaste tehingute summa oli hinnanguliselt 3,9 miljardit dollarit.

Nii Venemaa valitsuse kriitik Bill Browder kui Taani ajaleht Berlingske teatasid juulis, et summa on kasvanud 8,3 miljardi dollarini, mispeale Danske Bank teatas, et summa on „mõnevõrra suurem“ esialgsest hinnangust.

Thomas Borgen, kes oli panga juhatuse esimees viimased viis aastat, oli vastutav panga rahvusvaheliste tegevuste eest, sealhulgas Eesti eest vahemikul 2009-2012. Leiud panevad küsima, kas ta teadis Dnaske Eesti filiaali kaudu liikunud suurtest rahavoogudest ja mida ta tegi, et neid uurida.

Taani leht Berlingske kirjutab, et (Taani) poliitikute fookus Danske Banki rahapesuskandaalile on vale. Kui poliitikud kaebavad, et rahapesu ei saa toimuda, siis asjakohastel ametitel pole peaaegu mitte mingeid ressursse.

Kas Bagdadi politsei saab 14 töötajaga käia läbi 1,1 miljon kahtlast tehingut ja aidata lõpetada narkorahapesu? Kas 20 inimest saaks? Mitmete ekspertide sõnul on inimeste vähesus ja palju tehinguid Danske Banki juhtumi põhiteema.

Taustaks meenutame, et kui Danske Bank ostis Soome pangandusse tulekuks 2007. aastal Sampo panga, siis tulid kaasavaraks ka Baltimaade ja Venemaa pangakesed. Juba Sampo ajal oli Soome juhtkonnal huvi ajada Venemaaga pangaäri. Mitteresidentide klienditeenindust, iseäranis kui teemaks on maksuvabade piirkondade firmad, peetakse panganduses kõrgema riskiga äriks.

Danske Bank suutis kasvada mitteresidentide äris Eestis esikohale. Sealt tuli märkimisväärne osa panga Eesti filiaali tulemusest.

Pank hakkas kõikvõimalike infolekete ja rahapesujuhtumite valguses pildile jääma. Olgu selleks kasvõi juhtum Vene advokaadi Sergei Magnitskiga, kes avastas Venemaa eliidi suurejoonelise maksupettuse ning kes seejärel mõrvati. Seejuures liikus raha aastatel 2008–2011 Danske Banki kontode kaudu Venemaalt välja.

Prantsusmaa hakkas Danske Bank Eesti tegevust seoses Magnitski juhtumiga uurima 2017. aastal. Tänavu suvel hakkasid Danske Banki Eesti rahapesukahtlust uurima ka Taani ja Eesti riigiprokuratuur.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare