Financial Times: Suurbritannia Brexiti-arve kasvab 100 miljardi euroni
Euroopa Liit on tõstnud Suurbritannialt seoses Brexitiga sisse nõutava arve summa kuni saja miljardi euroni, selgub ajalehe Financial Times analüüsist.
Pärast otseseid nõudmisi mitme liikmesriigi poolt on Euroopa Liidu läbirääkijad oma esialgsed arvutused üle vaadanud, et suurendada kohustusi, mis Suurbritannial palutakse kinni maksta. Seal hulgas on Brexiti-järgsed põllumajandustoetused ja Euroopa Liidu administratsioonikulud aastatel 2019 ja 2020, teatab Financial Times.
Kuigi Suurbritannia netoarve jääb tulevastel aastakümnetel alla saja miljardi euro, suurendab karmim lähenemine Suurbritannia kohustustele märkimisväärselt hinnanguliselt 60 miljardi euro suurust nõuet, mida on maininud Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker.
See peegeldab ka paljude Euroopa Liidu liikmesriikide karmimaks muutuvaid hoiakuid. Kõrvale on heidetud varasemad kartused esitatava arve poliitiliste riskide kohta ning on hakatud kuhjama nõudeid, mis aitaksid täita Brexitiga seotud auku Euroopa Liidu ühises eelarves, teatab Financial Times.
Pariis ja Varssavi on Financial Timesi teatel avaldanud survet Brexiti-järgsete iga-aastaste põllumajandustoetuste lisamiseks arvesse ning Berliin on vastu Suurbritanniale Euroopa Liidu varadest osa andmisele.
Kopsakas arve kujutab endast üht suurimat varast takistust sujuvale Brexitile. Suurbritannia peaminister Theresa May lükkas mõtte Brexiti-arvest hiljutisel õhtusöögil Junckeriga kindlalt tagasi, öeldes, et igasugused finantstingimused seotakse kaubandusleppe sõlmimisega 2019. aastaks. Teisipäeval lubas May, et on läbirääkimistel „neetult keeruline naine“.
Euroopa Liidu pealäbirääkija Michel Barnier on öelnud, et mingit numbrit ei panda paika enne Brexiti-protsessi lõppu ja maksed oleksid järkjärgulised. Barnier tahab aga kokku leppida metodoloogias, enne kui kaubandusläbirääkimised algavad.
Financial Timesi arvutuste järgi nõutakse Suurbritannialt umbes 91-113 miljardit eurot, sõltuvalt sellest, kuidas Ühendkuningriigi osa arvutatakse. Kümne või enama aasta jooksul väheneb see netosummana umbes 55-75 miljardi euroni.
