Tallinna Vee britist juht Ian Plenderleith ütleb Financial Timesis, et olles vastu võtnud välismaise kapitali ja teadmised, et viimase kümnendi jooksul tõsta Tallinna veestandardi, keeldub riik nüüd tagamast investoritele lubatud tulukust, mis oli laual siis, kui investeeringud nõukogude liidu aegsesse veeinfrastruktuuri tehti. 

Tallinna Vee investorid ütlevad veel, et kaklus riigiga muudab Eesti investorsõbraliku näo tsirkuseks. 

"Me üldjuhul ei investeeri Ida-Euroopasse, kuid meid veendi, et Eesti sarnaneb pigem Rootsi kui Venemaaga. Reaalsus on aga paraku hoopis midagi muud ning me tunneme et meid on petetud," sõnas Tallinna Vees umbes 7 protsenti omava Parvus Asset Management juht Edoardo Mercadante. 

Riigiesindajad aga ütlevad vastu, et Tallinna Vesi on teeninud vägevaid kasumeid, eelmisel aastal lausa 55 protsendilise marginaliga ning nagu igal pool mujal Euroopas on konkurentsiameti kohus kaitsta tarbijat. 

Plenderleith vaidleb aga vastu, et hetkel on teenimismarginaalid nende algselt 85 miljoni euro suuruselt investeeringult vaid 6,5 protsenti. 

Financial Times kirjutab veel, et kui Eesti liitus jaanuaris eurotsooniga nimetati riiki ainsaks Ida-Euroopa riigiks, mis on reformimeelne ning heitnud kõik nõukogudepärase seljast. Tallinna Vee juhtum aga lööb sellesse pilti mõra.

Maikuus alanud vaidlus ja kohtulahing ei lõppe enne, kui on saanud oma selge lõpu Euroopa Liidu ülemkohtus, arvavad eksperdid.  

Blogis ära toodud ka kurb lugu Eesti Raudteega, mis 2001 aastal privatiseeriti, kuid peale pikki kohtuvaidluseid ja probleeme uuesti riigile osteti.