Finantsinspektsioon: rääkisime taanlastele, et teil on riskid. 2014. aastal ütlesime, et kõik. Stopp, nüüd aitab!

 (45)
Õiguskomisjon
õiguskomisjonis – Danske Banki rahapesu juhtumi vastutusest,Kilvar KesslerFoto: Tiit Blaat

Kui keegi annab näpunäiteid, kuidas panga rahapesuvastaseid kontrollsüsteeme vältida, siis on laiemas riskikontrolli organisatsioonis probleem, ütles finantsinspektsiooni juht Kilvar Kessler.

„Tekib küsimus, mis motiividel pangatöötaja annab selliseid näpunäiteid. Tavaliselt on need rahalised motiivid. Ta saab kas otse kliendilt selle eest raha, et seab kliendi huvi ülespoole kui panga oma. Selle kohta võiks öelda, et see on nii töölepinguseaduse kui ka pangandusnormide rikkumine. Veel suurem panga probleem on, kui töötaja saab pangalt lisatasu, kui ta riskikontrolli ületab,” märkis Kessler.

„Kui see on osa panga ärist, siis on tegemist juhtimisprobleemiga. Kas panga tippjuhtkond ei tea, et see toimub?” küsis Kessler. „Kui ei tea, siis on probleem jälle riskikontrolli organisatsioonis. Kui teab, siis mis on selle tipu motivatsioon, et ta sellise riski võtab.”

Finantsinspektsioon konkreetsete rahapesujuhtumitega ei tegele. Küll huvitab ametit, et rahapesutõkked oleksid pankades tasemel.

Üks finantsinspektsiooni etteheide Danske Bankile oli, et pank ei ole kõiki kliente korrektselt tuvastanud. „Sellel oli eellugu kah,” ütles Kessler. „Päris nii see ei olnud, et me 2014. aastal ärkasime ja hakkasime Danske Bankiga tegelema. Infovahetus käis, meie riskihinnangud hakkasid juba varem kujunema. Tol ajal kehtinud rahapesu tõkestamise direktiiv ei öelnud selgelt, et taanlased peavad tegema seda ja eestlased seda. Jäi ebaselgeks, kes mida rahapesu tõkestamiseks tegema pidi.”

Seotud lood:

Finantsinspektsioon andis Taani kolleegidele märgatud suundumustest teada. Näha oli, et Danske Bank oli toona ja varemgi mitteresidentide osakaalult Eestis esikohal. See on riskiindikaator.

„Kui me enne rääkisime taanlastele, et teil on riskid, siis 2014. aastal ütlesime, et kõik. Stopp! Nüüd aitab,” ütles Kessler. „Tegime kaks kohapealset kontrolli, mis said raporti vormis ühele poole detsembriks. Dialoogis pangaga ei näinud me tulemusi. Midagi nagu tuli, kuid aktiivsust polnud. Mõnevõrra läks ka suhtlus kohaliku juhtkonnaga üle kivide ja kändude ja 2015. aasta juulis tegime pangale ettekirjutuse.”

2015. aasta lõpuks andis Danske Bank teada, et nad lõpetasid Eestis mitteresidentide äri. Samal ajal andis pank teada, et tegu oli grupi äristrateegia muutmisega, mitte et sel oleks seos rahapesukahtlusega.

Finantsinspektsioon on Danske kõigi mitteresidentide „koogist” saanud läbi uurida vaid väikese viilaka ja seda tänu partneritele, nagu rahapesu andmebüroo.

„Juriidilises mõttes me ei tea, kas seal on toimunud rahapesu,” ütles Kessler. „Oli riskantsete mitteresidentide teenindamine, mingeid seaduse nõudeid ei täidetud, kogu riskikontrolli süsteem ei olnud vastav sellele ärile,” märkis ta. „Kui suur see kogu Danske Banki kook on, me ei tea. Kui Danske Bank avaldab septembris siseuurimise tulemused, siis loodetavasti saame teada kogu koogi suuruse. Jama võib sealt koogist veel välja tulla, kuid meile piisas sellest proovitükist.”

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare