Finantsinspektsioon Rootsi visiidist: Rootsi pangandus on avatud teatud riskidele
Pangandus on avatud refinantseerimise riskidele, mis võivad võimenduda finantssektori vastastikkuse seotuse kontekstis, kommenteeris Finantsinspektsiooni juht Kilvar Kessler Rootsi Finantsinspektsiooni külastust.
Rootsi arengud mõjutavad Eestis tegutsevaid suuremaid krediidiasutusi emaettevõtjate kaudu ja meie majanduste seotuse tõttu.
Rootsi majandusel läheb praegu hästi, tarbijanõudlus on kõrge. Samas täheldatakse tööjõupuudust ja palgasurvet. Inflatsioon on madal. Madalate intresside keskkond annab alust kõrgetele varade hindadele. Huvitav situatsioon, kus selgelt on ka riskid.
Rootsi majapidamiste finantskohustuste määr ei ole otseseks ohuks Rootsi finantsstabiilsusele. Nende finantsjärelevalve hinnangul on aga suurte kohustustega majapidamised haavatavamad juhul kui kinnisvara hinnad peaks langema.
Rootsi finantssektor on võrreldes kogu majandusega suur ja omavahel läbipõimunud. Pangandusturg on koondunud nelja suurema panga kätte. Panku finantseeritakse olulises osas turu poolt ja lühiajaliselt. See tähendab, et pangandus on avatud refinantseerimise riskidele, mis võivad võimenduda finantssektori vastastikkuse seotuse kontekstis.
Rootsi finantsjärelevalve hinnangul peab nende pangandus võimalikele tagasilöökidele vastu, kui sellised peaksid ilmnema. Pankade tulud on stabiilsed ja olemas hea võime laenukahjude katmiseks. Rootsi suund on muuta panku kogumis tugevamaks, vastupidavamaks majanduskeskkonna muutustele.
Eesti suurpangad, kes on Rootsi pankade tütarettevõtjad, kuuluvad euroala ühtse pangandusjärelevalve mehhanismi otsejärelevalve alla. Selle mehhanismi moodustab Finantsinspektsioon koos teiste euroala pangandusjärelevalve asutuste ja Euroopa Keskpangaga. Emaettevõtjate ja kontserni tasemel teeb järelevalvet Rootsi, mis euroalasse ei kuulu.
Inspektsioon töötab selle nimel, et meie olulistel pankadel säiliksid vajalikud kapitalipuhvrid, mis võimaldaksid hästi vastu seista Eesti keskkonnas kätkevatele või ka teiste asjassepuutuvate piirkondade riskidele. Nt 2014. aastal oli Eesti turul tegutseva kahelt suuremalt pangalt finantsjärelevalveasutuse nõutav täiendav kapitalinõue 29,4% suurem kui regulatsioonist tulenev vaikimisi kapitalinõue.
Oluline on teha meie pankadele stressteste, et muu hulgas tagada neil piisava likviidsuse olemasolu oma klientide teenindamiseks erinevates olukordades. Suuname panku hindama oma infotehnoloogiast ning tegevuste edasiandmisest tulenevaid riske ja üle vaatama olemasolevaid süsteeme, lähenemisi. Täiendavalt hindame kui hoolsad ollakse rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamiseks vajalike protseduuride rakendamisel ja süsteemide käitamisel.
