„Kõigi huvides on puhas ning ausalt toimiv ärikeskkond. Meie arvates selle hoidmisele ja saavutamisele ei aita kaasa minimaalsed trahvid rikkumiste eest, mis kahjustavad meile olulist ühisvara – usaldus,“ kirjutas ta Seetõttu Finantsinspektsioon jätkuvalt toetab rahaliste karistusmäärade olulist suurendamist finantssektori rikkumiste puhul ning loodab Teie ja kogu Riigikogu heatahtlikule koostööle finantssektori karistusaparaadi reformimisel.“

Küsimus: Milliseid samme on Finantsinspektsioon astunud Danskes toimunud asjaolude selgitamiseks?

Et paremini selgitada rahapesualase järelevalve toimist, peame esmalt osundama funktsioonidele, mida rahapesu valdkonnas teevad Rahapesu Andmebüroo ja teised uurimisasutused, Finantsinspektsioon ja teised finantsjärelevalveasutused.

Rahapesu puudutav järelevalve Eestis toimub esmatasandil läbi Rahapesu Andmebüroo, kes viib läbi vastavat järelevalvet, mh kogub asjakohast teavet, jälitab kriminaaltulu ja viib läbi rahapesualaseid menetlusi. Uurimisasutused tegelevad konkreetsete rahapesu kuritegude avastamisega ning esitamisega kohtule otsustamiseks.

Finantsinspektsioon teostab finantsjärelevalvet. Puutumus rahapesu järelevalvega on meil eelkõige läbi erinevate järelevalve alla kuuluvate finantsvahendajate protsesside ja sisekordade kontrolli. Finantsjärelevalve kontrollib järelevalvesubjekti protsesse ja süsteeme – pangas oleva „võrgu“ ja muude kontrollide olemasolu – mitte seda, kas konkreetsel juhul rahapesu, kui selline süütegu, toime pandi. Väärib märkimist, et inspektsioonil ei ole pidevalt ja jooksvalt infot panga klientidest, nende tegevustest. Selline seire on seadusest tulenevalt jäetud krediidiasutuse omavastutuseks. Finantsjärelevalve sekkub, näiteks kohapealse kontrolli teostades või muus sobivas vormis, kui arusaadavalt riskid on suurenenud, regulaarselt või muul sellisel põhjusel.

Eestis tegutseva Euroopa Liidu krediidiasutuse filiaali organisatsiooni õiguspärase toimimise, sh protsesside ja sisekordade toimimise üle teeb üldjärelevalvet nn filiaali päritoluriigi pädev pangajärelevalveasutus, Taani panga puhul vastav Taani asutus.

Finantsinspektsiooni kaks kohapealset kontrolli 2014 viisid ettekirjutuseni, millega kohustati Dansket puuduste kordategemiseks, et oleks täidetud rahapesu tõkestamiseks sätitud normide järgimine panga poolt. Finantsinspektsioon tuvastas juba 2014 muu hulgas praegusel hetkel meedias vastukaja pälvinud juhtumite paketid.

Rahapesualane järelevalve ulatuses, mida Finantsinspektsioon vastavalt oma seadusest tulenevatele ülesannetele teeb, on järjepidev protsess. Alates 2014. aastast on see üheks inspektsiooni prioriteetseks tegevuseks. Üheselt on selge, et muutuvas maailmas on pidevalt muutumas ka rahapesuga seotud riskid. Kahetsusväärselt ei ole mitte ainult Eesti panganduses, vaid ka paljude teiste riikide pankade puhul tulnud esile, et riskide juhtimise süsteemid ei ole pankades alati toiminud. Arvestades rahvusvahelist muutunud keskkonda on pangad oma riskiisu tugevasti ümber hindamas, ainuüksi juba seetõttu, et tagada juurdepääs pankadevahelistele piiriülestele korrespondentsuhetele.

Küsimus: Mis põhjusel ei ole pangas aset leidnu rikkumiste puhul kohaldatud karistusõiguslikku vastutust?

Finantsjärelevalveasutuse otsustada on see, millise seadusliku meetodiga ta jõuab parimal viisil finantsjärelevalvelise eesmärgi täitmisele, käesoleval juhul siis Danskes tuvastatud protsesside ja protseduuride korrastamisele ning järgimisele, seeläbi ohu tõrjumiseni. Seaduse kohaselt Finantsinspektsioon ei ole uurimisasutus, kes tuvastab rahapesu kuriteo ning esitab selle õigusemõistmiseks kohtule. Oleme heas koostöös partneritega uurimisasutustest ja sealhulgas Danske asjas ka informatsiooni vahetanud.

Finantsinspektsiooni ettekirjutuse tulemusel väljus Danske täielikult riskantsest mitte-residentide segmendist, kus riskid Eesti finantssektorile olid väga suured. Kõrge tasuvusega ärisegmendist väljumine oli panga filiaalile suure majandusliku tagajärjega. Lisaks tegi pank dialoogis Finantsinspektsiooniga korrektuurid oma juhtkonnas. Selle pinnalt tuleks hinnata ka ettekirjutuse kui valitud meetodi tegelikku mõju pangale.

Finantsinspektsioon on madalate rahaliste karistuste teemale finantssektoris tähelepanu juhtinud alates 2004. aastast, sealhulgas korduvalt Riigikogu ees esinedes. Kõigi huvides on puhas ning ausalt toimiv ärikeskkond. Meie arvates selle hoidmisele ja saavutamisele ei aita kaasa minimaalsed trahvid rikkumiste eest, mis kahjustavad meile olulist ühisvara – usaldust. Seetõttu Finantsinspektsioon jätkuvalt toetab rahaliste karistusmäärade olulist suurendamist finantssektori rikkumiste puhul ning loodab Teie ja kogu Riigikogu heatahtlikule koostööle finantssektori karistusaparaadi reformimisel.

Küsimus: Milliseid meetmed on tarvidusele võetud, et tulevikus selliste juhtumite kordumist välistada?

Töötame Finantsinspektsioonis igapäevaselt selle nimel, et suuremõõtmelisi sisekontrollisüsteemide minetusi vältida. Taolises järjepidevas töös on ülioluline ka sobiv õiguskeskkond. Kuigi ka sellisel juhul ei saa me tagada, et pankade sisekontrollisüsteemid „püüavad kinni“ kõik rahapesu juhtumid, siis julgen omalt poolt kinnitada inspektsiooni töötajad võtavad oma seadusjärgset ülesannet väga tõsiselt ja on alates 2014. aastast saavutatu üle uhked.

Finantsinspektsioon on oma 2016-2018 järelevalve strateegias rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise prioriteedina selgelt esile tõstnud. Sellega andsime turule sõnumi, et sellised riskid tuleb pankadel viia mõistlikult aktsepteeritavale tasemele. Intensiivsem töö rahapesu tõkestamisega seoses aga algas juba varem, aastal 2014, kuna tajusime riskid selles segmendis on kahetsusväärselt kuhjunud. Oleme muutnud oma analüüsiprotsessi, oleme oluliselt suurendanud kohapealsete kontrollida osakaalu oma tegevuses ning lisanud formaalsete õigusinstrumentide kasutamist. Sellest oleme vastavalt seadusele igal aastal aru andnud ka Riigikogule.

Finantsinspektsioon on avaldanud, et nii järelevalve tegevuse kui ka pankade enda riskide ümberhindamise tulemusel on mitteresidentide osakaal 2014. aastaga võrreldes kahanenud 20%- lt nüüdse 12%-ni. See on vähenenud eelkõige läbipaistmatu ehk kõrgema rahapesuriskiga mitte-residentide arvelt.