Finantsinspektsiooni juht: tuvastasime, et Danske Bank ei täida nõudeid ja reegleid
Finantsinspektsiooni juht Kilvar Kessleri sõnul on nad alates 2014. aastast oluliselt tõhustanud järelevalvet rahapesu tõkestamise valdkonnas, kus üheks riskimarkeriks on mitteresidentide osakaal. Näiteks paistis Taani panga Danske Bank A/S Eesti filiaal (edasipidi Danske) 2014. aastal silma mitteresidentide rohkusega.
„Viisime 2014. aasta kevadsuvel Danskes läbi rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise meetmete kohaldamist käsitleva põhjaliku kohapealse kontrolli, mille käigus tuvastasime muu hulgas, et pangas ei kohaldatud kehtivaid rahapesu tõkestamise reegleid, rikuti klientide tuvastamise nõudeid ega jälgitud klientide tegevust vastavalt seadusele. Organisatsiooni ülesehitus oli oluliste puudustega, rikkumised suure ulatusega ja süsteemsed. Seejuures panga juht vastutab, et organisatsioon oleks üles ehitatud viisil, mis muu hulgas oleks võimeline rahapesu ja terrorismi rahastamist piisavalt tõkestama, ja tegutseks vastavalt seaduse nõuetele. Sõltuvalt pangas kehtestatud reeglitest, peaks juht olema kursis ka oluliste sündmustega, mis võivad äri mõjutada või mis on ebaharilikud," oli Kessler kriitiline.
Danske tegi järeldused
Kohapealse kontrolli tulemusena tegi inspektsioon Danskele 2015. aasta juulis ettekirjutuse, millega nõuti tuvastatud puuduste kõrvaldamist ja kohustati panka viima oma tegevus kooskõlla krediidiasutuste seaduse ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadusega. Täpsemalt kohustas inspektsioon krediidiasutust muutma protseduurireegleid, tuvastama nõuetekohaselt kliendiga sõlmitud ärisuhte eesmärk ja olemus, kohaldama piisavaid meetmeid klientide tegevuse jälgimisel ning tagama muude rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise kohustuste kohane täitmine.
„Kohapealse kontrolli lõpptulemustest, sh ettekirjutuse tegemisest, teavitasime ka Taani kui Danske emapanga asukohamaa finantsjärelevalveasutust (vastavalt veebruar ja august 2015). Praeguseks on Danske loobunud Eestis ärist läbipaistmatute mitteresidentidega segmendis, mida kontrollid ja ettekirjutus käsitles," ütles Kessler.
Mitteresidentide arv kahanenud. Valemängijaid on veel
Ta lisas, et finantsinspektsiooni töö rahapesu tõkestamise valdkonnas on jätkunud ja jätkub ka pärast kõne all olevat Danske kaasust. Nii on Eesti pangandusturul muu hulgas selle järelevalvetöö tulemusel mitteresidentide osakaal 2014. aastaga võrreldes kahanenud 20%-lt nüüdse 11,5%-ni. Järelevalvelise dialoogi kõrval on nad rakendanud ka õiguslikke meetmeid.
„Osa krediidiasutusi on rahapesuga seonduvaid riske pangale ning kogu turule piisavalt teadvustanud ja kas lõpetanud või oluliselt piiranud läbipaistmatu tausta või äriga mitteresidentidele teenuste osutamist. Teisalt, kuna säherdune riskantne äri pakub lihtsat teenimisvõimalust, siis tundub, et osa finantsjärelevalve subjekte ei pruugi siiski olla täielikult teadvustanud rahapesu tõkestamise olulisust ja seda, et riskid realiseeruvad kõigi suhtes. Nendega seoses teeme veel selgitustööd erinevates vormides ja loodame siin kõigile häid tulemusi," rääkis ta.
Tõsine mainekahju
Kessler ütles, et organisatsioonis esinevate puuduste korral astub inspektsiio avalikest huvidest lähtuvalt vajadusel lisasamme, mis võivad seisneda juhtkonna muudatustes kuni äritegevuse lõpetamiseni välja. Siinkohal märgib ta, et finantsinspektsioon ei tegutse rahapesu asjades uurimisorganina, sest on finantsjärelevalveasutus. Rahapesu kui kuriteo tuvastamise ja uurimisega tegelevad õiguskaitseasutused, kelle ülesandeks on muu hulgas välja selgitada, kas konkreetses tehingus kasutatud vahendid on kuritegelikul teel saadud või mitte.
„Veel tasub märkida, et pankade seotus skeemidega ei ole Eesti eripära, vaid tänaseks on teada väga tuntud ja „valgete" pankade sattumine skeemidesse. Rahapesu tõkestamise järelevalve ja risk on pidev. Tegu on riskantse ja vast seetõttu ka kasumliku äriga. Seejuures saab kasu üks - pank -, maineriski ja kahju kannab aga kogu ühiskond. See näitab, et pangandus kannab üsna korralikku sotsiaalset vastutust just ettevõtluskeskkonna segmendis."
Kessler toob veel välja, et inspektsioon on partneritega ministeeriumidest käsitlenud ka senise puudustega karistusraamistiku muutmist. Esmakordselt juhtis inspektsioon kitsaskohtadele tähelepanu juba 2004. aastal. Neile tundub, et väärteomenetluse raamistik ei ole sobivaim võimalik viis rikkumiste käsitlemiseks finantssektoris ja see tuleks asendada kiiremat ja vähemkulukamat menetlust võimaldavaga.
„Kuid tervitame ka senist murrangut karistusmäärade oluliseks suurendamiseks finantssektori rikkumiste vallas," ütles ta.
