Paranenud ärikliima, kiire palgakasv ja tööhõive suurenemine toetavad agentuuri hinnangul Eesti majanduse laiapõhjalist kasvu, mistõttu Fitch ootab Eesti majanduskasvuks tänavu 4 protsenti ja 2019. aastal 3,5 protsenti, teatas rahandusministeerium.

Kuigi Eesti inflatsioon on tõusnud keskmisest kiiremaks, siis konservatiivne eelarvepoliitika ja makrotasandi järelevalvemehhanismid aitavad piirata majanduslike tasakaalustamatuste riske.

Inflatsioon kiirenes mullu 3,7 protsendini eelkõige lisandunud maksumeetmete ja toorainehindade tõusu mõjul. Valitsuse otsus vähendada alkoholiaktsiisi tõusu sel aastal poole võrra hoiab inflatsiooni mõõdukana.

Agentuuri hinnangul vähendavad Eesti majanduse kasvupotentsiaali jätkuvad tööturu struktuursed piirangud.

Eesti rändesaldo on viimastel aastatel olnud positiivne, mis koos töövõimereformiga on suurendanud tööturul osalejate arvu, kuid endiselt on probleemiks kvalifitseeritud tööjõu puudus.

Eesti valitsussektori võlakoormus on jätkuvalt Fitchi hinnatud riikide seas madalaim. Valitsussektori eelarve puudujääk peaks agentuuri hinnangul tänavu ja tuleval aastal jääma 0,2 protsendi juurde SKT-st. Maksureformi mõjusid eelarvetasakaalule hindab Fitch neutraalseks.

Eesti on jätkuvalt välismaailma suhtes laenuandja, antud laenude maht kasvas eelmise aasta lõpuks 11,8 protsendini SKT-st. Eesti netolaenuandja positsioon peaks veelgi tugevnema.

Tasemele A+ tõstis Fitch Eesti riigireitingu juulis 2011. Sellest ajast kuni mullu novembrini oli reitingu väljavaade stabiilne. Siis tõstis agentuur selle positiivseks.