Fjodor Berman juubeliintervjuus: suuri kruiisilaevu me ehitama ei hakka
Kas BLRT Grupp võiks kunagi hakata ehitama kruiisilaevu?
Võib-olla valmistan teile selles osas pettumust. Kui te peate silmas suuri ookeanilainereid, mida ehitavad STX Europe või Meyer Werft, siis me ei hakka selliseid lainereid ehitama, sest meil pole vastavaid tehnilisi võimalusi. Kuid me võtame osa kruiisilaevade ehitamisest nii STX Europe`i kui ka Meyer Werfti jaoks. Nii oleme me aasta jooksul ehitanud Meyer Werfti jaoks osa plokke, millest need laevad kokku pandi.
Ka STX Europe jaoks oleme me valmistanud kruiisilaevade kokkupanekuks plokke, ning samuti täitnud tellimusi erinevate detailide tootmiseks, näiteks valmistanud erinevaid keerulisi alumiiniumkonstruktsioone.
Kas teil pole sellist ilusat ambitsiooni öelda, et see lainer siin on minu oma?
Ei. Ma olen inimene, kes seisab kindlalt kahe jalaga maa peal. Loomulikult tahaks midagi sellist öelda, kuid siis on vaja ka teha ambitsioonikaid plaane vastavate laevaehitustehaste ostuks. Viimasel ajal on meile tulnud väga palju laevaehitustehaste müügipakkumisi Vahemere- ning Balkanimaade piirkonnast, Prantsusmaalt ja Hispaaniast.
Me oleme kaalunud ühte neist variantidest – meile pakuti aktiivselt prantslaste laevaehitustehast –, kuid me võtsime vastu otsuse, et ei osale sellises projektis. Me hindame realistlikult oma võimalusi. BLRT Gгupp on viimasel ajal niigi väga kiire tempoga arenenud, seepärast peab selliste suurte projektidega ootama.
Te olete varem viidanud plaanile ehitada Eestisse gaasitehas. Millises seisus see plaan on?
Tõepoolest, me oleme sellest rääkinud ja sellest on kirjutatud, et Eestisse ehitatakse gaasitehas. See rajatakse Ida-Virumaale, Narva lähedale Vaivara vallas. Ehitus jõuab lõpule selle aasta sügisel. Aluseks on võetud tuntud Itaalia firma projekt, mis ehitab sellisel tasemel gaasitehaseid ning tegutseb ise gaasiäris. Meie jaoks on see projekt huvitav ka selle poolest, et tehas hakkab gaasidega varustama sealsamas ehitatavat Eesti Energia põlevkiviõlide tehast. Tootmismaht on 70 miljonit kuupmeetrit gaase aastas.
See tähendab ka uusi töökohti.
Siinkohal ei saa me rääkida suurest arvust, kuna tehas hakkab töötama poolautomaatrežiimis. See on kaasaegne tehas, kuhu on vaja võib-olla kõigest 20 inimest. Kuid järgnevad ka teised ehitusetapid, ning siis võib töötajate arv kasvada.
Arvan, et tööle võetakse kohalikud elanikud, kes õpetatakse seejärel välja – selline on meie praktika.
Samaaegselt käib veel kahe tehase ehitus, mis käivitatakse juulis. Üks on Dnepropetrovskis, kus hakatakse tootma 140 miljonit kuupmeetrit gaasi aastas, ning teine – Liepajas, mille tootmismahuks on 60 miljonit kuupmeetrit gaasi aastas. Need on samuti kaasaegsed ja võimsad tehased.
Millised suuremad laevaehitusprojektid on praegu töös?
Strateegiliselt oleme me enda jaoks määratlenud kahte laevaehituse gruppi – 35 kuni 135 meetri pikkused laevad ning kuni 40-meetrised laevad. Kui rääkida esimesest laevagrupist, siis selliseid laevu ehitab meie laevaehitusettevõte Western Baltija Shipbuilding Leedus, Klaipedas. Teine laevade grupp on Tallinnas tegutseva ettevõtte BLRT Marketex pärusmaaks. Just BLRT Marketex ehitab kuni 40-meetriseid laevu.
Kui rääkida projektidest, siis meil on praegu tõepoolest käsil väga suured ja keerulised projektid. Selline on näiteks põhjasüvendusalus väga keeruliste seadmetega, mida me ehitame Taani ettevõtte Rohde Nielsen jaoks. Alus hakkab teostama põhjasüvendustöid Aafrika rannikul Mosambiigis Beira sadamas.
Taani ettevõtte Svitzer jaoks ehitasid meie spetsialistid kaks ökopuksiiri. Tänaseks päevaks on need maailma kõige kaasaegsemad ning keskkonnasäästlikumad puksiirid. Oli hea meel kuulda, et ühte neist demonstreeriti Kopenhaageni Merepäevade raames ning hinnati seal väga kõrgelt.
Praegu valmistame tellijale üleandmiseks ette pargaseid nisu vedamiseks, mida ehitasime ühe Venemaa ettevõtte jaoks. See on muide väga huvitav projekt - pargas ei ole küll iseliikuv, kuid seal on palju seadmeid, mida varem pole taolistel pargastel rakendatud. Ning see kõik on välja töötatud BLRT Grupi inseneride poolt, mis on samuti oluline meie jaoks. See projekt ei ole lihtne.
Sel aastal jõuame lõpule kahe mitmefunktsionaalse laeva ehitamisega, mille tellijaks on kontsern ise.
Võtsime ette ka ühe väga keerulise projekti – 83-meetrise kalalaeva ehitamise. Kalalaevad on kõige keerulisemad – lisaks tavapärastele seadmetele paigaldatakse neile ka kalapüügi- ja kalatöötlemisseadmed.
Rääkides väikelaevaehitusest, siis hiljuti lasime vette meie esimese alumiiniumkatamaraani tuuleparkide teenindamiseks, mille BLRT Marketex ehitas ühe Suurbritannia ettevõtte tellimusel. Kehtiv leping näeb ette nelja sellise katamaraani ehitamist, kolme ülejäänu katamaraani ehitamine on hetkel käsil. Ennist kirjutasime alla ühiste kavatsuste protokollile sama kasutusotstarbega, kuid veidi suuremate katamaraanide tootmiseks, samuti Suurbritannia ettevõtte tellimusel. Meie jaoks on see uus turg.
Kuidas õnnestus sellele turule pääseda? Hindade abil?
Hindadel oli oluline roll. Selleks, et üldse sellele turule pääseda, pidime neid langetama.
Kuid ka kvaliteet on suure tähtsusega. Võin tuua lihtsa näite. Enne seda ehitasime me alumiiniumkatamaraani kalakasvanduste teenindamiseks ühe Norra ettevõtte tellimusel. Kliendid tulid oma spetsialistidega siia kohale ning vaatasid üle meie tootmise, öeldes hiljem, et arvasid, et ainult norrakad oskavad niiviisi ehitada. Seda oli väga meeldiv kuulda.
Sellist kvaliteeditaset näitavad BLRT Marketexi spetsialistid Eestis, ning need on meie inimesed, mitte ainult välismaalased. Nad on samuti töötanud Norras, Rootsis, ning kriisi ajal koju naasnud. Üldiselt aga on alumiiniumlaevade ehitus meie jaoks täiesti uus suund –alustasime sellega alles paar aastat tagasi, investeerides väga palju töötajatesse ning seadmetesse.
Inimestest rääkides, kas teie arvates on ka kriisil olnud positiivne mõju – inimesed on ringi sõitnud, saanud uusi kogemusi, tagasi tulnud?
Loomulikult. Ma arvan, et kõik on nii, nagu looduses. Asi ei saa olla üdini halb või hea. Ühelt poolt on kriis halb inimeste jaoks – see tähendas paljude jaoks tragöödiat, teisest küljest on kriis väljakutse, ka meie jaoks.
Me oleme tegutsenud õitsengu ajal, meil olid suurepärased tulemused, kuid täna saan ma öelda, et me saime ka kriisi ajal hakkama. Me suutsime teha investeeringuid – avada uusi tootmiskohti ning kaasata oma meeskonda kogenud spetsialiste.
Kas teil on ambitsiooni tuua kontsern börsile?
Vastus sellele küsimusele on lihtne. Praegune majanduse olukord on selline, et börsile minek ei ole päris arukas ega ratsionaalne. Teiseks ei soodusta seda ka aktsionäride vahel tekkinud erimeelsused, millest kirjutab ka meedia juba teist aastat. Nii et praegu ei mõtle me börsile minekust. Kuigi me pole seda võimalust kunagi välistanud ega välista ka edaspidi.
Kuid jah, börsi seisukohalt BLRT Grupp on muutumas aina magusamaks tükiks - vaatamata kriisile on ettevõtte väärtus pidevalt kasvanud, kaasaarvatud 2011. aastal.
Millised suuremad investeeringud on BLRT Grupil sel aastal plaanis?
Me oleme rääkinud, ning see pole saladus, et toetame iga-aastaselt suuremahulisi investeeringuid, mis aitavad meil hoida juhtivaid positsioone neil turgudel, kus töötavad meie firmad.
Kui rääkida kõige suurematest projektidest sellel aastal, siis me jätkame investeerimist metallitoodete teenindus- ja logistikakeskusesse Riias. Oleme praktiliselt lõpule jõudnud logistikakeskuse ehituse esimese etapiga, aasta lõpus plaanime lõpetada ka teeninduskeskuse ehituse esimest etappi.
Sel aastal jätkame investeeringuid laevade ehitusse ning ostmisesse.
Alustasime Tallinnas, Peetri sadamas asuva kinnisvara arendamist kultuurikvartaliks Noblessner. Vaatame, kuidas see õnnestub, kuna see ei sõltu ainult meist, vaid ka partneritest, kellega me peame läbirääkimisi.
Asutasime Ukrainas oma autotranspordi ettevõtte, mis on jätkuks senisele tegevusele Eestis, Lätis, Leedus ning Venemaal. Lühikese perioodi jooksul oleme me investeerinud üsna suuri summasid. Loodame, et see ettevõtte saavutab kiiresti liidripositsiooni ka Ukrainas.
Need on põhilised projektid. Mõistagi käsil on ka väiksemad projektid.
BLRT Grupi strateegia on olnud rasketel aegadel n-ö rasva koguda. Praegu on ettevõttest kujunenud üks tugevama rahalise seljatagusega ettevõtteid. Kas see tähendab, et hindate meie majanduse väljavaateid ebastabiilseks?
Vastupidi, ma hindan Eesti majandust stabiilseks. Ja selline ta ongi, võrreldes näiteks Leedu, Läti või Ukraina omaga. 85 protsenti meie toodangust moodustab ekspordi. Seepärast ei sõltu me ühest kindlast riigist, seda enam Eestist. Suurim osakaal ekspordis on Euroopa Liidu riikidel. Me ekspordime väga vähe Kreekasse, kuid Kreeka, Hispaania, Itaalia, Iirimaa mõjutavad kogu Euroopa Liitu tervikuna, sellepärast mõjutab see kõik ka meid, ning samuti Soomet, Rootsit, Norrat, Taanit, Saksamaad. Need on aga põhilised riigid, kust me tellimusi saame.
Sellist majanduslikku positsiooni hoiame juba ammu. Väga tähtis on olla majanduslikus mõttes stabiilne ettevõte, seda enam, kui sa valmistad rohkem kui üht kindlat toodangu liiki. Meil on kümme tegevussuunda, neist neli on kõrgema prioriteediga. Laevaehitus tähendab aga suuri ja keerulisi tellimusi, mille maksumus ulatub kümnetesse miljonitesse eurodesse. Kuskil maailmas ei ole sellised projektid sajaprotsendiliselt kaitstud erinevate projekteerimis-, tarne- ning muude vigade eest.
Hiljuti ehitasime unikaalse platvormi tuulegeneraatorite paigaldamiseks, mille maksumus oli ligi 100 miljonit eurot. Kõik lisatööd pidi tellija lepingu järgi kinni maksma peale projekti lõppemist. Kuid lepingu allkirjastamisel ei osanud keegi ette arvata, et need lisatööd võivad maksta 9 miljonit eurot. Ning meie kolleegidel Leedus tekkis olukord, kui neil ei jätkunud raha, et maksta oma töötajatele palka, tasuda alttöövõtjatele arveid jne. See oli ohtlik situatsioon, mida pidi viivitamatult lahendama, sest tagajärjed oleksid olnud katastroofilised. Kuid tänu kõrgele likviidsusele, ning samuti oma vabade rahaliste vahendite olemasolule saime selle probleemi kiiresti lahendatud.
Hea likviidsus ning oma ressursid on eriti tähtsad praeguse finantskriisi keerulistes oludes, kus tihti võib juhtuda nii, et kliendid ei jõua lepingus määratud tähtajaks teostada vahepealseid või lõppmakseid, ning laenu vormistamiseks võib kuluda 2-3 kuud. Kõik see lubab võtta kiiresti vastu otsuseid, mis puudutavad materjalide või seadmete sisseostu jne., ning samuti jätkata projekte, millega on tekkinud ajutised majanduslikud raskused.
Millistes riikides otsib BLRT Grupp laienemisvõimalusi?
Praegu töötame aktiivselt kaheksas riigis, milleks on Eesti, Läti, Leedu, Ukraina, Vene Föderatsioon (Kaliningrad), Poola, Soome ja Norra, ning laieneda nendest riikidest väljapoole me praegu ei plaani. Arvan, et me oleme viimasel ajal väga kiiresti arenenud, ning sellega kaasnevad olulised riskid, mida praegu ei tohi suurendada.
Muide, kas te võtate mingil moel osa Balti tuumaelektrijaama ehitamisest Kaliningradi all?
Analüüsime praegu võimalusi, peame läbirääkimisi. Soov on olemas, kuid vaatame, milliseks kujunevad võimalused. Peale selle huvitab meid väga ka tuumaelektrijaama ehitus Leedus. Ning ettevõtte Hitachi spetsialistid, kes uurivad selliseid projekte, on juba külastanud meie tehaseid Leedus ning meie võimalused üllatasid neid positiivselt. Kuid jah, see on kauge perspektiiv.
Kuidas on mõjutanud aktsionäride omavaheline vaidlus ettevõtte arenguplaane?
BLRT Grupp areneb stabiilselt strateegilise plaani järgi. Nii minu, meie partnerite, kui ka turu kui terviku hinnang on selline, et meie areng on edukas. Asjatu rahmeldamine, millega tegelevad aktsionärid [Valeri] Kovalenko ja [Mihhail] Gnidin, püüdes õõnestada juhtkonna mainet, ei saa mõjutada BLRT Grupi arengut. Kontserni arenguga tegeleb üsna suur meeskond, inimesed erinevates riikides töötavad ühise eesmärgi nimel. Ning ma olen rahul sellega, et kõik meie partnerid, kliendid ning pangad usaldavad meid, vaatamata sellele, mida räägivad Gnidin ja Kovalenko.
Saaremaa Laevakompanii on teatanud, et soetab teilt veel ühe uue praamlaeva. Kas sellele on veelgi lisa tulemas?
Täiesti õige, 26. mail allkirjastasid BLRT Grupp, Saaremaa Laevakompanii ja Swedbank Saaremaal memorandumi. Me leppisime kokku selles, et töötame välja ning pakume võrreldes meie poolt juba ehitatud praamidega täiustatud praami kontseptsiooni. Kõik me peame olema uhked selle üle, et Eestis on olemas kolm sellist praami. Isegi mitte kõik jõukad ja iseseisvad Põhjamaad ei saa kiidelda nii kaasaegsete praamidega siseliinidel. Välja arvatud Norra, tema on selles mõttes kõige arenenum.
Peale selle oleme Saaremaa Laevakompaniiga kokku leppinud ja töötame praegu koos selle kallal, et pakkuda mitte ainult praame, vaid laeva, mis töötaks üheaegselt ka jäämurdjana. Tavaline jäämurdja töötab talvel ja suvel seisab ankrus. Meil oleks aga vaja välja töötada midagi praami ning jäämurdja, jäämurdja ning hotelli vahepealset. Selliseid eesmärke seab meile Saaremaa Laevakompanii. Nendega koos oleme valmis sellisteks arengutegevusteks. Ning pangad ei jää sellest kõrvale.
