Forbes Eesti: ettevõte teenib suurfirmade nuhkide eest päästmisega suuri summasid
Vargsi tegutsev Ionic Security on teeninud suuri summasid ja pälvinud kiidusõnu oma tarkvara eest, mis suudab krüpteerida suurfirmade andmeid ning muuta neid kättesaamatuks häkkerite ja USA riikliku julgeolekuagentuuri uudishimulikele silmadele.
Aastal 1990 avaldas Briti ajaleht The Independent Ameerika õhujõudude personaliseersandi William Ghetti kirja, kus ta seadis kahtluse alla Ameerika rünnakud Pärsia lahe ääres. Tema kommentaarid, mida hiljem tsiteeriti Suurbritannia parlamendi debatis, kus oli teemaks Ameerika vägede sõjaline abistamine, kõlavad tänini: „Ahnus, mis juhib meie naftal põhinevat maailmamajandust, on pannud meid olukorda, kus oleme valmis riskima oma rahva poegade ja tütardega, et kindlustada kaevude ääres stabiilsed hinnad.”
Veerand sajandit hiljem alustab Ghetti 28-aastane poeg Adam missiooni, mis annab Lääne valitsuste mõttemaailmale ninanipsu. Riigipeade telefonikõnede saatel, kus nad paluvad luureagentuuridele ligipääsu kõigile eravestlustele, on noorem Ghetti pannud Atlantas aluse ettevõttele Ionic Security, millega ta loodab nuhkide tungimise digitaaleludesse võimatuks ja andmevarguse olematuks muuta.
Ionic ei saanud alguse mitte Räniorus või mõnes muus innovatsioonipesas, vaid päikeselises San Josés Costa Ricas, kus Ghetti, kes kuulub 2014. aasta Forbesi 30 alla kolmekümneaastaste nimekirja, veetis suurema osa oma ajast programmeerides. „Mulle meeldib rannas olla,” ütleb ta. 2010. aastal hakkas ringirändav Ghetti looma isiklikku tööriista, mida nimetas Social Fortressiks (Sotsiaalkindlus), mis oli sisult veebilehitseja lisa ja toimis täiendava kihina Facebooki kohal, andes inimesele lisaks sotsiaalvõrgustiku privaatsussätetele täieliku kontrolli oma isikuandmete üle. „Need keskkonnad ei ole eriti privaatsed. Sealsed seaded parandavad pigem enesetunnet, kuid tegelikult oled juba neile kõik andmed edastanud. Ja nemad saavad andmetega teha, mida soovivad.”
Järgnevate kuude jooksul sai mitme Global 2000 nimekirjas oleva ettevõttega kohtudes selgeks, et Social Fortress oleks oluliselt võimekam tööriist, kui seda kasutataks suuremahuliselt, mitte ainult Ghetti sülearvutis. 2012. aastal hakkas ta palkama tarkvarainsenere ja aasta hiljem jättis Social Fortressi nime sinnapaika. Arendustööks on kulunud neli aastat, kuid nüüdseks on Ionicu toode valmis turule tulema.
Tehnoloogia keskmeks on täiuseni viimistletud andmekrüpteerimisvõte, mis annab ettevõtetele kontrolli selle üle, kes mida ja millal näeb. Forbesile tehtud tootedemonstratsioonis näitas Ghetti, kuidas saaks seda kasutada ettevõtete sotsiaalvõrgustikes, muutes teatud ajajoonepostitused ühe töötaja jaoks ekraanil oleva lihtsa nupuvajutuse kaudu jaburuseks. Neid andmeid ei saaks vaadata ükski inimene, kellel pole selleks Ionicu volitust. Need, kes andmetele ligi pääsevad, kuid kel on kurjad kavatsused, saab kiirelt infost ilma jätta. Kuigi Ghetti ei selgita Ionicu sisulisi detaile, mainib ta siiski üht-teist. Krüpteerimisvõtmed, mis andmeid lukustavad ja avavad, on loodud kliendi enda riistvarasse, ja võtmeid vahetatakse töötaja seadme ja Ionicu pakutava vidina vahel digitaalselt jagatud saladuse kaudu. Mitte keegi ettevõtte võrgust ei saa kaitstud andmetele ligi, isegi mitte valitsuse luureagendid, kes internetiteenuse pakkujate võrkude kaudu inimeste suhtlemisel silma peal hoiavad.
Ionicu tehnoloogia saab aga sama hästi kasu tuua ettevõtetele, kes on tehnoloogialiberaalide vaba ja avatud informatsiooni levitamise unistuse vaenlased. Tööriista saaksid kindlasti kasutada digitaalsete õiguste haldamise skeemis filmistuudiod, nagu näiteks hiljuti häkkerite rünnaku ohvriks langenud Sony Pictures. Sonyle oleks oma digitaalsete failide lukustamine ja varguste avastamine kindlasti meeltmööda. Ghetti ei näe Iconicut sellel turul tegutsemas ja on keelanud isegi digitaalõiguste haldamise väljendi kasutamise oma kontoris.
Iconicul on ka must nimekiri firmadest ja riikidest, kelle heaks nad kunagi tööd ei tee. Ghetti ei nimeta nimesid, kuid ütleb, et koostööpartnerite hulka ei kuulu kindlasti need organisatsioonid, kes on rahvale palju halba teinud. Nagu tema isa, on ka Ghetti võtnud eesmärgiks kaitsta kodanike õigusi autoriteetide ees hoolimata nende asukohariigist.
Materjal kuulub Forbes Eestile, www.forbes.ee
Materjali täismahus versiooni on võimalik lugeda FORBES Eesti märtsikuu numbrist.
