Kui Ron Kaplan 2008. aastal Trexi tegevjuhiks sai, teadis ta, et puitkomposiitmaterjalist põrandakatteid tootev ettevõtte oli vajumas kuristikku, põhjuseks kvaliteediprobleemid, vähenev müük ja kasvav kahjum. Aasta varem oli Trexi kahjum 329 miljoni dollarise käibe juures 76 miljonit ja ettevõtte võlakoorem oli kasvanud 134 miljonini.

Trexi kreeditorid usaldasid Kaplani 30-aastast tootmisjuhikogemust. See otsus tõenäoliselt päästiski firma. Müük ei ole Kaplani tööleasumise ajaga võrreldes väga oluliselt kasvanud (viimase nelja kvartali tulemus on 381 miljonit dollarit), kuid ettevõttel on ette näidata 51-miljoniline kasum. Kui suur on laenukoormus? Null. Wall Streetil on seda märgatud. Kui aastatel 2005–2007 langes Trexi aktsia 83 protsenti, siis Kaplani mängutulekust alates on aktsia hind tõusnud 900 protsenti. „See on kõige edukam ja suurem kannapööre, mida olen ehitusmaterjalidega tegelevate firmade puhul näinud,” möönab Stephensi analüüsiharu tegevdirektor Trey Grooms.

Mis siis ikkagi juhtus? Tegemist on klassikalise fookustamisjuhtumiga. Trex oli kaotanud fookuse, sest peaaegu monopoolne seisund tekitas ettevõttes rumala ettekujutuse, et kvaliteedi säilitamine ei ole tähtis. Kaplan on kvaliteedi taastamiseks appi võtnud firmakultuuri ja tooteuuenduse.
Sõjaveteranide peres kasvanud ja Whartonis ärijuhtimist õppinud Kaplan oli 26 aastat töötanud ettevõttes nimega Harsco, kus juhtis propaaniballoone ja kõrgrõhumahuteid tootvaid tehaseid ning kus ta näitas üles piisaval määral külma närvi, kui vallandas inimesi vastavalt vajadusele.

Tema radikaalsed meetodid osutusid Trexi pehme töökultuuriga võrreldes parajaks šokiteraapiaks. Kohe ametisse asudes mainis ta, et ei kavatse muuta ettevõttes valitsevat vaba rõivastumisstiili, kuid lisas, et langetab järgmisel esmaspäeval lõpliku otsuse, millised juhid tema alluvuses jätkavad. „Kvaliteetsete rõivaste müüjal Neiman Marcusel ei ole teist nii head nädalavahetust olnud,” viskab mees nalja.

Aga juhid oleks võinud selle kulutuse tegemata jätta. 11 asepresidendist 10 sai vallandamisteate, lisaks veel umbes 30 juhti, sealhulgas üks, kelle töö oli tegeleda heategevuslike annetustega. „Mulle tundus, et allakäiguspiraalis ettevõte ei vaja juhtivtöötajat, kelle ülesanne on raha ära anda,” kehitab trotsliku olemise ja kindla, peaaegu robotliku kõnnakuga 63-aastane Kaplan õlgu. Praegu on nende juhtide kontorid välja renditud röntgenfotograafia keskusele ja füsioteraapiakliinikule. Kuid asi ei piirdunud vaid juhtidega.

Tehastes võeti kasutusele automaatikalahendused, mille tagajärjel pidi veel 30 protsenti täiskohaga töötajatest endale mujal rakenduse leidma. Allesjääjaid motiveeriti korralikult: juhtide boonused pandi sõltuma firma finantstulemustest, tehasetöölised aga said oma sissetulekut 15 protsendi võrra kasvatada, kui pidasid kinni kehtestatud tootmiskulu- ja tagastusnormidest.

Kuigi Trexi tooted maksavad nüüd rohkem, kuulub ettevõttele taas 40 protsenti komposiitmaterjalide turust. Kaplan kavatseb sortimenti veel laiendada, et pakkuda midagi ka teistele sihtrühmadele peale õlle- ja grillikohtade. „Üks võimalus on vaadata Trexi kui põrandalaudu ja käsipuid tootvat ettevõtet,” räägib Kaplan. „Teine võimalus on tegeleda jäätmekäitluse ja pressimisega.”

Oma plastivajaduse rahuldamiseks peab Trex vastu võtma kogu polüetüleeni, mida Walmarti-sugused jaekaubandusketid talle saadavad. See tähendab, et materjali jääb palju üle. Kaplan ei taha ülejääke tootmiskulude hinnaga maha müüa, vaid arendab uusi tooteid, alustades väikestest polüetüleenigraanulitest, mida saab plastitootmises vaikude asemel kasutada.

Miks hakata tegelema plasttoodetega? Kaplan usub, et tema loodut saab kasutada väga paljudel aladel. See võib kaasa tuua samasuguse kõrvalekaldumise nagu see, millest Trexi allakäik omal ajal alguse sai. Sellised õigused kuuluvad aga ettevõtte päästjaks olemise juurde. Kui mängid ettevõtte rahaga ja bilansilehel ei ole võlgu, lubavad investorid sul panuseid teha.

Materjal kuulub Forbes Eestile, www.forbes.ee
Materjali täismahus versiooni on võimalik lugeda FORBES Eesti märtsikuu numbrist.