Küsisin kord suurepäraselt jalgpallitreenerilt Bill Walshilt, miks ta valis välja vähe tuntud Jerry Rice’i väikesest Mississippi Valley State’i meeskonnast ja miks just Rice’ist sai Ameerika jalgpalliliiga NFL-i aegade parim püüdja. NFL on nimetanud Rice’i ka parimaks mängijaks mis tahes positsioonil. 1985. aastal oli Walsh talendiotsijate ja treenerite hulgas aga ainus, kes nägi Rice’i potentsiaali tulevase kuulsusena.

„Rice’i peeti NFL-i jaoks liiga aeglaseks,” meenutab Walsh. „Tema aeg 36 meetri jooksus oli 4,6 sekundit. Enamik väga häid NFL-i mängijaid läbib selle distantsi 4,4 sekundiga või kiiremini. Aga kui vaadata Rice’i kolledžimängude lindistusi, siis on näha kaht tähelepanuväärset asja. Esiteks suutis ta hoobilt suunda muuta. Ta võis joosta mängijate kõrval kiiremini kui keegi teine. Teiseks lõpetas Rice oma söödujooksu täpselt seal, kus ta pidi olema, nagu oleks tal GPS peas olnud. Mängujuhid Joe Montana ja Steve Young võisid temaga arvestada.”

Rice’i võimekus näitab meile, kuidas olla edukas tänapäeva majanduses. Suurus, haare ja kiirus on väga olulised. Ent vaja läheb ka manööverdamisoskust, isegi siis, kui teate täpselt, kuhu soovite minna.

Võti: väiksed meeskonnad

Suurus ja sellega kaasaskäiv ülemaailmne ulatus on suur eelis, mis muutub järjest rohkem kättesaadavaks. Digirevolutsioon loob mahtu juurde, ja seda mitte ainult digitaalsete asjade puhul. Näiteks, mis põhjustas täiesti ootamatu naftabuumi? Kas maailm ei pidanud jõudma naftatootmise tippu, millele järgneb naftapuudus?

Vastus peitub tehnoloogias. Väga täpne horisontaalne puurimine sügavale maakoore alla on muutnud kättesaadavaks uued naftavarud. Sellise täpsuse tagab arenenud elektroonika, mille muutis omakorda võimalikuks Moore’i seadus. Nagu ütles mulle naftamiljardär T. Boone Pickens: „Te võite puurida kolm kilomeetrit allapoole, pöörata paremale, puurida veel kolm kilomeetrit ja tabada kellegi välisukse lukku. Puurimine on karvapealt nii täpne!”

Digirevolutsioon kipub tekitama mahtu juurde kõiges, mida see puudutab: energia, tehased, kaubatransport jne. Võite ju soovida, et teil oleks miljardite dollarite suurune reklaamieelarve, et jõuda ülemaailmsele turule. Ent mitte ükski eelarve ei võimalda katta seda kõike miljardite ühenduste tõttu miljardite digitaalselt ühendatud klientide vahel. Kiiresti edasi liikuvad väikefirmad võivad leida rohkem nišše ja kliente kui kunagi varem. Sama kehtib tehnoloogilise võimsuse kohta: pilv muudab saadaval oleva tipptehnoloogia kiiresti tarbekaubaks. Võite seda rentida minuti kaupa Amazonilt, Google’ilt ja teistelt.

Kokkuvõttes: suurus, ülemaailmne ulatus ja võimas tehnoloogia muutuvad tarbekaubaks. Pokkerimängija ütleks selle kohta, et need on majanduslikus konkurentsis muutumas tavaliseks lauale pandavaks panuseks. Kasvava väärtuse juhtlammas on manööverdatavus. See kujutab endast ülemaailmse ulatuse, suurepärase tehnoloogia ning hästi valitud ja optimeeritud meeskondade kombinatsiooni.

Selles on tänapäeva irooniat: pidevalt areneva tehnoloogia ajastul tuleneb eduka ettevõtte ja mahajääja erinevus inimestest, kellest need firmad koosnevad. Enamgi veel, see sõltub sellest, kuidas need inimesed omavahel suhtlevad, kui nad moodustavad ja kujundavad ümber meeskondi, et suuta manööverdada. VMware’i tegevjuht Pat Gelsinger ütleb, et „vedel organisatsioon” on ainus, mis toimib. Tal on õigus.

Juhirollid muutuvad

Kindlasti muutuvad firmas kaks juhirolli, infojuhi ja turundusjuhi oma. Infojuht peab mõtlema, kuidas hoida firmat ja selle suurt hulka manööverdatavaid meeskondi teadlike ja paindlikena. Infojuhtide konsultant Peter High kirjutab oma uues raamatus „Implementing World Class IT Strategy” (Wiley) enamiku firmade nõrgast lülist. See on sidususe puudumine firma ja üksuste strateegiate ning mis veel hullem, üksuste endi vahel. Manööverdamisvõime muutub ilma sellise sidususeta kaoseks. Infojuhid peavad seda parandama. Turundusjuht hakkab kulutama vähem aega välismaailmaga suhtlemisele ja rohkem sisemise loo kujundamisele oma töötajate ja alltöövõtjate jaoks.

Mis muu võikski hoida koos vedelat organisatsiooni peale eesmärgi, väärtuste ja loo?

Karlgaardi varasemaid toimetajaveerge ja blogisid võite lugeda meie veebilehest aadressil www.forbes.com/karlgaard

Materjal kuulub Forbes Eestile, www.forbes.ee
Materjali originaalversiooni on võimalik lugeda FORBES Eesti detsembrikuu numbrist.