Kes poleks avanud piima, mille kasutamistähtaeg pole veel möödas, kuid mis on juba hapu, või hapukoort, millel on juba hakanud kasvama hallitus? Selliste juhtumite vältimiseks teevad piimatöötlejad iga päev sadu katseid, kuid nagu näha, pole soovitud tulemus veel käes. Antons Adamovičs on koos Riia tehnikaülikooli teadlastega välja töötanud tehnoloogia, mis lahendab selle probleemi.

Conelum on biotehnoloogiaettevõte, mis asutati kaks aastat tagasi. Nad töötasid välja meetodi EloKIT mis võimaldab praegusest 30 korda kiiremini tuvastada baktereid, seeni ja hallitust, selleks kasutatakse eriliselt kohandatud fluorestseerivaid biomarkereid. Praegu on tehnoloogia
kohandatud hallituse ja pärmseente leidmiseks piimatoodetes (seda saab kohandada ka näiteks liha, karastusjookide, õlle, köögiviljade jaoks). Kui viimase 150 aasta jooksul on piimatöötlejad selliseid katseid läbi viinud Petri tassides (madal lame silindriline kaanetatud läbipaistev anum, kus kunstlikult kultiveeritakse mikroorganisme), milleks kulub umbes 2–5 päeva, siis EloKIT tehnoloogia võimaldab olukorras selgust saada juba poole tunniga. See säästab mitte ainult aega, vaid ka raha, sest värske toodangu saab poeriiulile toimetada kaks päeva varem, kuna tooted peavad katsetulemuste selgumiseni karantiinis olema. Lisaks suudab EloKIT tuvastada surnud rakud ja eosed, mis ei ole võimalik Petri tassis. Niiviisi ei jää avastamata ükski rakk, mis mõne aja pärast võiks elustuda ja toodet kahjustada. Idee potentsiaali märkas juba Imprimatur Capital Seed Fund, nad on investeerinud ettevõttesse 200 000 eurot.

„Viimase 20 aasta jooksul on bioloogias ja meditsiinis saavutatud rohkem kui kogu varasema inimajaloo jooksul. Olen vaimustuses võimalusest parandada ja pikendada inimese elu tänapäeva tehnoloogia abil, eriti mikrobioloogia ja geneetikaga,” kinnitab Antons Adamovičs sügava veendumusega.

Midagi niisugust kuuleb harva, aga kui teada, et Antons on ainult 24-aastane, kuid on juba lõpetanud Glasgow’ ülikooli infektsioonibioloogia alal ja Moskva Skolkovo juhtimiskooli startup-akadeemia, siis tundub, et tema ambitsioonid ei ole alusetud. Pärast Lätisse tagasitulekut läks ta äriinkubaatori kursustele, kus kohtus Riia tehnikaülikooli teadlaste Tālis Juhnsi ja Linda Mežulega, kes esitlesid tehnoloogiat mikroorganismide määramiseks vees. Nad lõid meeskonna ja keskendusid suuremale turuväljundile – piimatoodetele – ja said idee elluviimiseks eelmise aasta septembris 200 000 euro suuruse investeeringu Imprimaturilt.

EloKIT-i tehnoloogia on Antonsi sõnul high-tech-maailm. Unikaalsete reagentide toimel värvuvad mikroorganismide rakud (elusad roheliseks, eluta punaseks), seejärel saab neid näha mikroskoobi all.

Conelumi pakutavas tootes on kolm ühes: reagent, mikroskoop ja tarkvara. Reagendid on vajalikud proovide töötlemiseks, mikroskoobi ja tarkvara abil kinnitatakse ja analüüsitakse tulemusi. Reagendid ja tarkvara on välja töötatud ise, mikroskoop on kohandatud. „See on praegu toimiva prototüübi staadiumis, suve lõpuks saame valmis.”

Praegu on ettevõte sõlminud lepingu kahe kompaniiga, kuid huvi on ilmutanud veel mitu piimatöötlejat. Esialgu heidutab huvitundjaid see, et tehnoloogial puuduvad sertifikaadid, kuid Adamovičsi sõnul sellega tegeletakse ja võimalik, et juba aasta lõpuks on tehnoloogia sertifitseeritud.

Turunduses tuginetakse ekspresspõhimõttele, piimatöötlejatel tuleb maksta ühe katse jaoks mõeldud reagentide komplekti eest. Kuigi Antons ei soovi ühe katse konkreetset hinda avaldada, väidab ta, et see on kõrgem kui Petri tassi katsel, mis maksab 2–5 eurot. Keskmiselt
teeb üks piimatöötleja päevas sada niisugust katset.

Antonsil on vaja leida vähemalt kümme klienti ja tema käive on päevas 10 000 eurot, aastas aga poolteist miljonit eurot. Otsustades turu mahu ja ettevõtete hulga üle, kes soovivad lühendada katse tegemise aega, peaks kliente kogunema rohkem kui kümme. Kuues suurimas Euroopa piimatöötlemisriigis tegutseb üle 2600 ettevõtte, neist 15 suurima käive on umbes 75 miljardit eurot. Lisaks teevad need ettevõtted iga päev tuhandeid niisuguseid katseid. Potentsiaalseid kliente on nad juba leidnud Leedust ja Venemaalt, kui käisid seal oma tehnoloogiat esitlemas. Pärast sertifitseerimist plaanib Antons teha teise investeeringute ligitõmbamise vooru – seekord juba pooleteise miljoni saamiseks. Kuna Conelumi meeskonna eesmärk on ettevõte tulevikus maha müüa, siis juhul, kui pole huvi mitte üksnes vahendeid investeerida, vaid tulevikus ka edukas biotehnoloogiaettevõte omandada, soovitame järgida Conelumi tegevust.

Materjal kuulub Forbes Eestile, www.forbes.ee
Materjali originaalversiooni on võimalik lugeda Forbes Eesti juuli numbrist.