Stendali tehase projekteerimisel ja seadmete hankel osalenud Est-For Investi nõustaja Daniel Paalssoni sõnul on Stendal kõige uuem komplekselt ja korraga ehitatud puidutöötlemistehas, mis paikneb ühtlasi Elbe jõe vahetus läheduses ja nii ülem- kui alamjooksul mõne kilomeetri kaugusel kahest Natura kaitsealast. "Est-For Investi planeeritava tehase ainsaks võrdluseks saab olla vaid Soome Äänekoski tehas, mis peatselt tööd alustab, kuid uued tehased ei võta reeglina külalisi esimestel käivitusaastatel. Stendali tehas on ehitatud küll 12 aastat tagasi, kuid tegutsevatest puidutöötlemistehastest on see hetkel Euroopa kõige moodsam," rääkis ta.

Külastajad tundsid huvi eeskätt veepuhastuse süsteemide vastu ning said ülevaate Stendali tehase emissioonidest võrdluses väljastatud piirmääradega. "Tehase esindajate sõnul viiakse keskkonnamõjusid puudutavaid kontrolle läbi regulaarselt ning vastavalt mõõdetud veekvaliteedi näitajatele on tootmises kasutatud ja puhastatud vee kvaliteediklass paljude parameetrite poolest parem kui Elbe jõest sissevõetu. Tulemuse kindlustab Natura alal paikneva tehase karmile keskkonnaloale vastavalt projekteeritud mitmeastmeline veepuhastusjaam, " selgitas Paalsson. Tehase keskkonnaloaga kehtestatud väga rangetest piirmääradest on tehase vee- ja õhuheitmed olnud püsivalt kõigil tegevusaastatel tublisti alla lubatu.

Tartu linnainsener Mati Raamatu sõnul oli tehase tutvustamine väga avameelne. "Enne tootmisterritooriumile sisenemist tehti kiire instruktaaž turvaküsimuste osas, et objekti erilisust rõhutada. Tootmisprotsessi lõhnade eraldamiseks oli tehasesse rajatud 2-astmeline gaaside põletussüsteem. Ilmselt on selle põletussüsteemi rajamiseks tehtud kulutused end ära tasunud, kuna siseruumides oleks võinud paikneda kasvõi kudumisvabrik, sest lõhna seal tunda polnud. Häbenemata viidi meid sisuliselt kõige mustemasse kohta - puhastusseadmeid vaatlema. Bakterite usin töö ja selle tulemus oli silmaga näha - tehasest väljus selge vesi," rääkis ta.

Est-For Investi juhatuse liikme Margus Kohava sõnul oli õppereisi huviorbiidis ka Eesti inimestele veekvaliteedi kõrval enim küsimusi tekitav lõhnateema. "Kohapeal veendusime oma ninaga, et tootmisprotsessi suletud õhusüsteem on lõhnavaba. Tehase ees bussist välja astudes paha lõhna ei tundnud. Saime siiski tehase juhilt teada, et väävlilõhna võib olla tunda korra aastas toimuva plaanilise hoolduse ajal mõne tunni jooksul. Lõhna teemal helistatakse neile keskmiselt kord aastas," ütles Kohava. 20 kilomeetri kaugusel lõunasuunal paikneva lähima linna Stendali elanikud lõhnaeritust ei maininud, kuid tehase alast vähem kui kahe kilomeetri kaugusel lääne suunas paikneva Schwarzholzi küla elanike sõnul on vahel väävlilõhna tunda. See kattub tehase esindajate ütlustega, et valdavalt puhuvad tehase kohal idatuuled.

Kohava kinnitas, et kõige kaasaegsemate tehnoloogiate kasutamise puhul on lõhnade kokkukogumise süsteem veelgi tõhusamaks arendatud. "Ma usun, et kõik õppereisil osalenud olid lõhnaerituse osas pigem positiivselt üllatunud. Eelmise põlvkonna tehastega on vahe suur. Samamoodi on erinevused Stendali ja Äänekoski vahel, mille tegevuse alustamist lahutab 13-aastane periood. Meie peame oma tehnoloogia valikuga olema veel paremad kui Äänekoski," rääkis ta.

Õppereisi osana küsitleti nii tehase lähimas linnas kui lähimas asulas inimesi, et uurida nende suhtumist Stendali puidutöötlemistehase suhtes. Kümnest kaks polnud tehasest kuulnud, viis olid positiivsed meelestatud ja kaks tehase territooriumist vähem kui kahe kilomeetri kaugusel elanud inimest mainisid, et idatuulte mõjul inimesteni jõudva väävlilõhna kõrval on tajutavad tõstukite tagurdamishelid ning maanteedel liikuvad toorme- ja kaubaveoautod.

Kohava sõnul alustati õppereisi toimumise nimel tööd idee avalikustamise järel jaanuaris. "Tahame ehitada Euroopa kaasaegseimat tehast. Seetõttu peame tegema omalt poolt kõik, et nii Eesti keskkonnaeksperdid, omavalitsuste esindajad kui ajakirjanikud saaksid parimad võimalused nägemaks, mis laadi tehaste edasiarendatud varianti me luua tahame. Oma silm on ikkagi kuningas ja Äänekoski valmimiseni on Stendal kõige adekvaatsem võrdlus," selgitas ta.

12-liikmelisse delegatsiooni kuulusid kohalike omavalitsuste planeeringueksperdid, keskkonnaameti ja keskkonnaministeeriumi ametnikud ning asjast huvitatud ajakirjanikud. Est-For Invest ei kandnud ametiisikute lähetuskulusid.