FOTOD | Algavad pingelised eelarveläbirääkimised. Igal ministril oma haldusala huvid mängus

 (36)

Täna tutvustab rahandusministeerium valitsuse kabinetinõupidamisel sügisest majandusprognoosi, mis annab ülevaate riigi majanduse ning rahanduse väljavaadetest. Seejärel alustab valitsus järgmise aasta riigieelarve arutelusid, mis jätkuvad neljapäeval.

Ministrid kogunesid Stenbocki majja südapäevaks. Peaminister Jüri Ratase sõnul lähtub valitsus riigieelarve eelnõu koostamisel valitsusliidu moodustamisel kokku lepitud peamistest eesmärkidest. "Eelarve peab toetama kestlikku majanduskasvu ning Eesti julgeolekut. Tehtavad valikud peavad olema rahvastikupoliitiliselt targad, et toetada rahvaarvu kasvu, ning samuti edendama ühiskonna heaolu ja sidusust," sõnas peaminister.

Valitsus tugineb riigieelarve eelnõu koostamisel rahandusministeeriumi viimasele majandusprognoosile, mida tutvustatakse ajakirjanikele täna kell 14.15 ministeeriumide ühishoones toimuval pressikonverentsil. Riigikogule esitab valitsus riigieelarve eelnõu septembri lõpus. Arutelud parlamendis toimuvad kuni detsembrini ning uue aasta riigieelarve võtab riigikogu vastu seadusena.

Riigieelarve koostatakse lähtuvalt kevadel vastu võetud riigi eelarvestrateegiast, mis seob kokku valitsuse suuremad eesmärgid, ministeeriumide plaanid ja tegevused ning nende rahastamise järgmiseks neljaks aastaks. Eelarvestrateegia eesmärk on planeerida tegevusi ja raha pikemaajaliselt, pidades silmas valitsuse prioriteete, tulevikuprognoose ja üleilmseid trende. Riigieelarves selguvad järgmise aasta konkreetsed kulud ja tulud, sealhulgas näiteks eri valdkondade lõplikud palgafondid.

Peaminister ütles, et kevadel valitsuses heaks kiidetud eelarvestrateegiat võib kirjeldada vastutustundliku, inimesekeskse ja tulevikku investeerivana. "Need põhimõtted peavad kahtlemata peegelduma ka järgmise aasta riigieelarves. Samuti peab järgmise aasta eelarve olema kindlasti rahanduslikult vastutustundlik," sõnas Ratas.

Valitsussektori võlakoormus väheneb tuleval aastal 7,4 protsendini sisemajanduse koguproduktist (SKP) võrreldes 8,2 protsendiga sel aastal. Eesti maksukoormus püsib stabiilselt 34 protsendi lähedal SKP-st.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare