FOTOD | Capital Mill paneb Maakri piirkonnas maha tõeliselt erilise märgi Mida see endas sisaldab? Millist varem tõrjutud seltskonda oodatakse?

 (9)
Marko Uueda ja Igor Mölder.
Marko Uueda ja Igor Mölder.Foto: Tiit Blaat

Mitmete välis- ja kodumaiste investorite raha kinnisvarasse paigutav Capital Mill ostis eelmisel aastal Maakri 30 kinnistu. See oli ainus lähikonnas, millel oli kehtiv detailplaneering. Capital Milli tegevjuht Igor Mölder ütles Ärilehele, et nad otsustasid mitte rajada tavalist tornmaja, vaid midagi erilist. Mölder ja ettevõtte uusarenduste juht Marko Uueda kirjeldasid, mis nende hoone eriliseks teeb.

Capital Mill on arendajana tuntud huvitavate ja ainulaadsete hoonete poolest. Nende sadamaalale rajatud Navigator ja Explorer ilmestavad Tallinna linnapilti juba mõnda aega. Mõlemad on ehitatud väga energiatõhusateks ja visuaalselt nauditavateks. Isegi üle selle, mida üks A-klassi büroohoone endas sisaldama peaks. „Alati ei pea ainult rahakotile mõtlema, kuna tahame teha midagi erilist" ütleb Mölder.

Foto: Capital Mill

Maakri kvartal on suurepärases asukohas. Just see paelus Capital Milli seltskonda. Nad otsisid juba mõnda aega võimalust jälle midagi erilist teha. Praegugi on siin huvitav hoonete kooslus, aga tulevikus on see veel põnevam kant, kui kogu arendustegevus paisu tagant lõpuks välja pääseb.

Seotud lood:

26-korruseline ja kahe maa-aluse parklaga Skyon'st tuleb maja, mis pakub positiivseid üllatusi. Juba hoone välimus on selline, mis linnapildis eristub. „Midagi sellist ei ole Baltikumis varem ehitatud. Fassaadilahendus tuleb uudne ja silmapaistev. Skandinaavias on sarnaseid ideid kasutatud, kuid mitte palju. Klaaspind on heas tasakaalus läbipaistmatute seinaosadega, tagades büroodes valgusküllasuse ning olles samal ajal energiatõhus. Arhitektuurne eripära tekib erineva kujuga klaaspindade ja läbipaistamatute värviliste seinaosade omavahelisest kombinatsioonist," selgitab Mölder. Klaas on energiatõhususe mõttes „kuri" materjal, sest mida enam klaaspinda, seda enam on vaja hoonet kütta ja jahutada. Skyoni lahendused on sellisest klassist, mille põhjal taotletakse hoonele LEED Gold tasemega sertifikaati. See on energiatõhususe valdkonnas tippkvaliteedi märgis. Vaid nende enda Navigatoril on LEED Gold ja Exploreril on LEED Platinum. Viimane on absoluutne tipptulemus.

Maakri kvarali uus tornmaja Skyon Foto: Capital Mill

LEED sertifikaadi saamine

Kõrghoonel ei pea olema LEED sertifikaati. Nõuded on selle taotlemisel päris karmid ning selle eest tuleb ka rahakotti oluliselt kergendada. Capital Mill on seda protsessi nüüdseks korduvalt läbinud. Mölder ütleb, et mingi „paberi ostmine" see kindlasti ei ole. Igal sammul toimub väga sisutihe kontroll. Pärast ehituse lõppu kulub kuni kuus kuud enne kui sertifitseerija oma lõpliku otsuse teeb. Järgida tuleb väga erinevaid nõudeid alates ehituse organiseerimisest, ehitustehnilistest võtetest, materjalide valikust, töökeskkonna mugavust tõstvatest ning lisaväärtust pakkuvatest lahendustest, sisekliima ja innovaatiliste lahendusteni välja.

Kõik see tähendab, et büroohoone tuleb selline, mille sisekeskkond on esmaklassiline. Uueda ütleb, et heas bürookeskkonnas ei lähe mõtted ümbritsevale ning tööle saab panustada 100%-liselt. Mugav ja mõnus peab olema. Kui tähelepanu hakkavad tõmbama ka töökohaga seotud miinused, kannatab oluliselt efektiivsus ja tulemus.

Maakri kvarali uus tornmaja Skyon Foto: Capital Mill

Investeeringud, mida võinuks ka mitte teha

Skyon paistab silma oma 11,5 meetri kõrguse ja läbi kolme korruse ulatuva avara fuajeega. Teist sellist Tallinnast ei leia. Fuajeed ilmestavad tehiskalju ning suur leed-ekraan. Viimane muudab elu fuajees interaktiivsemaks. Kuigi taolise lahendusega kaob märkimisväärselt tulutoovat pinda, kaasneb sellega maja pehmemate väärtuste kasv ja eristumine.

Mölder ja Uueda räägivad palju liftidest, mida on väga sihvakas tornis koguni neli. Oleks võinud ka vähemaga arvestada, aga kuna büroohoone klientidena nähakse paljuski väiksemaid firmasid, võib liiklus olla nii tihe, et väiksem arv lifte tähendaks rohkem ootamist ja stressi. Liftid on lausa 3 korda kiiremad kui Navigatoris. Ka see on pealtnäha mõttetu fakt, aga tegelikult väga oluline asjaolu. Aja- ja närvikulu on väiksem.

Capital Milli varasemates hoonetes on mõeldud palju jalgratturitele. Eks ole seegi osa LEED sertifikaadi eeldustest. On oluline toetada võimalust keskkonnasõbralikult liikuda. Nii on ka Skyonis rattaparklad ning riietumis- ja pesemisvõimalused. Ei ole ju sugugi meeldiv, kui peale rattasõitu higisena töölaua taha pead istuma.

Ja eks ole rattaga sõitmine kesklinnas töötavale inimesele ka üks arvestatavaid alternatiive, sest parkimiskohtadega on teatavasti kitsas käes. Skyoni maaaluses parklas saab olema 42 kohta. Ümbruskonnas on parklaid küll, kuid selge on see, et ühistransport või jalgratas on soodsam ja vahest ka kiirem. Mis saab veel siis, kui Maakri kvartal hakkab mühinal edasi arenema? Siis kaovad paljud tänased tasulised parklad ja surve muutub veel suuremaks. Ei jää muud üle, kui Skandinaavia kombel jalgrattausku pöörata.

Loe veel

Hoones on mõeldud veel ka sellele, et töötajad võiksid parklast kõrgustesse viivat treppi oma füüsilise võimekuse testimiseks ja arendamiseks kasutada. Seega istuva töö vahelduseks on hea oma päevaste sammude norm trepil koguda.

Maakri kvarali uus tornmaja Skyon Foto: Capital Mill

Klientideks seni tõrjutud seltskond

Nagu juba eespool mainitud, ei soovi Capital Mill teha järjekordset tavalist toodet. Kuna büroohooneid rajatakse Tallinnasse meeletu hooga, on vaja eristuda. Otsustati, et pindu hakatakse pakkuma ka väiksematele vaid ainult nelja kuni kuut töökohta vajavatele ettevõtetele. Lisaks väiksematele on Skyonisse oodatud aga ka keskmised ja suuremad firmad. Viimaste jaoks on hoonesse projekteeritud kohakuti asetsevaid korruseidühendavad keerdtrepid. Maja teine kuni neljas korrus on torniosast oluliselt suuremad ning sobivad seetõttu eriti hästi suuremat pinda vajavatele ettevõtetele. Torniosa korruse pindala on 302 m2. Mida kõrgem korrus, seda kenamad vaated linnale. Eriti head vaated linnale ja merele avalduvad ülemistelt korrustelt.

„Väike klient on tihti arendajatele tülikas. Vaja on vaheseinu ja koridore ehitada. Meie maja torniosa algab viiendast korrusest ja võimaldab büroosid efektiivselt planeerida. Võime pakkuda lahendusi alates 34 m2-st kuni läbi mitme korruse ulatuvate büroodeni. Kuni kuus väikest pinda korrusele," kirjeldas Mölder. Kusjuures büroopinda saab seal üürida ka koos mööbliga. Igas kontoris on oma tualett ja ka kööginurga võimalus. Väikesele firmale on väga keeruline leida pinda, mis jääks alla 100 ruutmeetri ja mis oleks samas ka modernne.

„Uues südalinna majas võib 4-5-liikmelisele tiimile hea õnne korral leida näiteks 80...100-ruutmeetrise pinna, kus hind on 16-17 eurot ruutmeetri eest. Oled sunnitud võtma palju suurema büroo, kui tegelikult vaja. Skyoni büroodes on eelnimetatuga võrreldes kulu töökoha kohta selles võrdluses oluliselt väiksem. Ka kõrvalkulude absoluutsumma on Skyoni kompaktema lahenduse puhul väiksem," räägib Uueda.

Maakri kvarali uus tornmaja Skyon Foto: Capital Mill

Capital Mill otsustas, et nemad ei hinnasta Skyoni väikseimaid büroosid mitte ruutmeetri vaid töökoha järgi. Täpne hind ei ole veel paigas, kuid esialgsed kalkulatsioonid on näidanud, et ühe töökoha hind algab 200 eurost.

„Teadvustame, et see ei ole lihtne projekt. Väiksemate üüripindadega kaasneb rohkem tegevusi ja suurem töökoormus. Saame aga pakkuda uusi, huvitavaid ja mugavaid lahendusi neile, kel see seni puudunud on," ütleb Uueda.

Niisiis on tegemist targa hoonega, millest ei puudu näiteks ka CO2 andurid ning ventilatsiooni, kütte ja jahutuse juhtimine aja ja põhja-lõuna suuna järgi. Ikka selleks, et doseeritaks küllaldastes kogustes õhku ja et maja kütmiseks ja jahutamiseks ei kulutataks ülemäära energiat. Avatavaid aknaid sellises kaasaegsete tehnosüsteemidega hoones vaja ei ole, sest erinevate filtrite ja andurite tõttu on õhk hoones puhtam kui väljas, õhukogused küllaldased ning temperatuur ise reguleeritav. Akende avamisega muutuks olukord halvemaks - kannataks energiatõhusus ja sisekliima kvaliteet, tõuseks müratase ning peenseadistatud süsteemide tasakaal saaks samuti häiritud.

6 kuni 7 korruse osas on läbirääkimised juba käimas. Aktiivne müük on alles alanud. Samal ajal käib veel projekteerimine. Ehitusloa taotluse oleme linnale esitanud. „Loodame, et linna veskid jahvatavad mõistliku intensiivsusega, et saaksime ehitamiseks loa sügisel. Siis saame juba ka kopa maasse lüüa," ütleb Mölder lõpetuseks.

Maakri kvarali uus tornmaja Skyon Foto: Capital Mill

Maakri piirkonna saaga

Igor Mölder ütleb, et kahjuks on Maakri kvartali ala täna Tallinna linna vaeslaps. Linna seisukoht on, et leppigu arendajad kokku ja siis menetleme detailplaneeringut. „Teame, et igaühel on oma ambitsioonid ja kokkuleppeid on tihti keeruline teha. See on kõige suurem probleem. Ma ei oska ka ennustada, kui kaua seis sellisena püsib. Lähitulevikus ei muutu kindlasti midagi. Osapoolte huvid on kardinaalselt erinevad," selgitab Mölder.

Ta loodab, et ehk on linnal mõtteid, kuidas kvartalit tükiti menetleda, aga ta ei tea, milline linna vaade on.

Capital Mill teeks Maakri piirkonnas hea meelega veel tegusid. Mõtteid koostööks neil on, kuid täpsemalt on veel vara rääkida ja nagu juba öeldud, on kõik seal toimuv väga veniv. Ilma detailplaneeringuta kinnistut ei julge nad osta.

„Seal on juba neid, kes üle kümne aasta oodanud. Järgmine ei tahaks küll olla. Maakri kvartali detailplaneeringuga võib minna omakorda veel 10 aastat aega. Need veskid jahvatavad aastaid."

Loe Maakri kvartali saagast ja sellest, mida piirkonnas veel arendada soovitakse, siit.

Maakri kvarali uus tornmaja Skyon Foto: Capital Mill


Maakri kvarali uus tornmaja Skyon Foto: Capital Mill


Maakri kvarali uus tornmaja Skyon Foto: Capital Mill


Maakri kvarali uus tornmaja Skyon Foto: Capital Mill


Maakri kvarali uus tornmaja Skyon Foto: Capital Mill
Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare