Brussels Airlines, airBaltic, Austrian Airlines, Thomas Cook, FedEx ja paljud teised lasevad oma lennukeid hooldada Eestis, Tallinna lennujaama territooriumil asuvates Magnetic MRO moodsates angaarides. Tegemist ei ole lihtsalt rehvirõhu kontrollimise või õlivahetusega. Lennukeid võetakse siin pisidetailideni lahti, ühe raudlinnu baashooldus võib võtta aega mitu kuud. Tallinna lennujaamas asuvad firmal võimsad angaarid. Kolmas angaar avatakse siin novembri alguses. Seal hakatakse lennukeid värvima.

1991. aastal alustas tegevust meie esimene rahvuslik lennufirma Estonian Air. Neil oli vaja, et keegi nende Boeing-tüüpi lennukeid hooldaks. Nii loodigi oma hooldusüksus. Vahepeal peremehetsesid Estonian Airist Maersk ja SAS. Viimane hooldas Tallinnas oma lennumasinaid, sest siin oli odavam tööjõud.

2010. aastal hooldusüksuse omanikuks eraja riskikapitalifirma BaltCap. Üksus kannab alates 2014.aastast nime Magnetic MRO. Toimusid suured muutused. Eesti ei olnud enam odava tööjõu maa.

Ettevõtte juht Risto Mäeots ütleb, et Baltcapi tulek muutis mängu oluliselt. 2014. aastal hakkas firma lisaks baashooldusele ja liinihooldusele tegelema ka mootorite ja varuosade müügiga. Tänaseks on just mootoritega seonduvast saanud Magneticu suurim äri, mis toob sel aastal sisse umbes 25 miljonit eurot. Lennukite hoolduse osa on käibest 17 miljonit, varuosade müük sama palju. Lennuki varuosi müüakse 36 erinevas riigis.

„Lennufirmad kulutavad globaalselt aastas hooldusele 75 miljardit eurot - et hoida lennukeid õhus ja soetada varuosi. See kasvab võimsalt ning kümne aasta pärast on see juba 109 miljardi euro äri," ütleb Mäeots.

Magnetic MRO osa sellest suurest turust on täna vaid 0,01 protsenti. Ometi peaks küündib firma selle aasta käive üle 70 miljoni euro. Nad on võtnud kindla sihi haarata pirukast palju suurem tükk. Aastaks 2020 peaks firma käive jõudma juba 140 miljonile eurole.

„Meie osa on nii väike, et peaksime väga viletsad olema, kui me edasi ei kasva," ütleb Mäeots. Keskmised konkurendid on neil tema sõnul keskpärased ja nende klienditeenindus sekundaarne.

Selleks, et premium-klassi lennufirmad oma lennukeid nädalateks ja kuudeks sinu kätte hooldada annaks tuleb väga palju vaeva näha. Eesti puhul ka eelarvamusi murda. Ikkagi endine sovietiriik. Näiteks küsiti eestlastelt, et millises garaažikeses siis tööd ka käivad.

Jää murdus, kui kliendid hakkasid kohapeal käima ja nägid, et siin on viimase sõna tehnoloogia ning käib väga professionaalne töö. Eesti firma hakkas järjest enam hangetele pääsema, lennufirmad andsid neile proovitöid. Nüüd on Magnetic MRO oma valdkonnas juba tuntud nimi. Nad ei löö mitte odava hinnaga, vaid kvaliteedi ja hinna suhte ning õigeaegselt tarnitud lennukitega.

Magnetic MRO

„Me ei räägi ulmejuttu, et teeme töö ära kümne päevaga. Oleme realistlikud ja seda osatakse hinnata. Kirss tordil on olnud meie riigi maine, et oleme innovaatilised. Keskmised hooldusettevõtted ongi meiega võrreldes ajast maha jäänud," räägib Mäeots.

Vanad suured lennukihooldajad on tihti välja kasvanud ajalooga lennufirmadest. Magnetic MRO on nendega võrreldes paindlikum ja kaasaegsem. Näiteks siin saab vajadusel 3D printida plastmassist lennukidetaile. Tööriistad on varustatud mikrokiipidega, mis näitavad, kes mida kasutab ning välistab näiteks võimaluse, et tööriistad ununevad kuskile lennuki sisemusse.

Lennunduses ei ole nagu automaailmas, kus Audi teenindussalong võiks vabalt remontida ka näiteks Opelit. Lennunduses on kõik palju rangemalt paigas. Selleks, et lisada uusi lennukitüüpe oma hoolduspädevusse, peab igal tehnikul ja ettevõttel olema vastav litsents.

„Peab olema kriitiline mass kliente kahe kuni kahe ja poole lennutunnitee kaugusel. Ja peab vaatama, millised lennukid neil on. Meie fookuses on Boeing 737 ning Airbus 320 perekonnad," ütleb Mäeots.

Samas nendib ta, et maailmas on toimumas muutused, kus optimeeritakse istekohtade arvu ning kütusekulu. Nii on tekkinud Embraere ja Bombardiere ning ka ATRe. Seega käib ka Magneticus pidev analüüs, kuhu peab järgmisena investeerima. See on strateegiliselt ülioluline otsus.

Magnetic MRO

Eesti lennufirma Nordica lendab teatavasti Bombardieride ja ATR-idega. Niisiis pakub Magnetic neile vaid liinihooldust, baashooldust teha ei tohi.

Mis on nende kahe hoolduse vahe? Mäeots toob paralleeli autodega. Liinihooldus on umbes sama, kui inimene käib hommikul ümber auto, kontrollib rehve, tulesid ja kojameeste tööd. Ehk siis pigem igapäevane operatiivhooldus lendude vahepeatustel.

Lennuki baashooldus seevastu on võrreldav sõiduki aastase regulaarhooldusega esinduses. Lennunduses loetakse lennutunde ja - maandumisi ning vaadatakse ka kalendrisse. Iga pooleteise aasta järel tuuakse lennuk suurhooldusesse ja võetakse seal detailideks lahti. Sõltuvalt lennuki vanusest on töö maht erinev, nädalast mõne kuuni. Umbes nagu autohoolduse maailmas on siingi lennukitootja paika pannud, mida täpselt vaatama ja tegema peab.

Magnetic MRO

Lennukihooldus on väga tundlik valdkond. Siin liigub palju andmeid ja ärisaladusi. Mäeots nendib, et see teeb töö palju keerulisemaks. Vastutus on suurem. Kirja pannakse iga detail, iga muutus ja tegevus, mis selle detailiga on tehtud. Tänapäeval käib see kõik õnneks elektrooniliselt, kuid siiani on palju ka paberimajandust. Magnetic aitab teha ka lennukite omanikuvahetusi, millega peab kaasas käima raudlindude dokumenteeritud ajalugu.

Kui pabereid või elektroonset ajalugu ei ole, siis on lennuk lihtsalt hunnik metalli. Sellega ei tohi lennata ja keegi ei oska öelda, kas see on ohutu. Paberid on väärt kümneid miljoneid eurosid.

Euroopas on konkurents lennukihoolduses tugev ning äri sesoonsus suur, sest suvel inimesed lendavad ja lennukid peavad töös olema. Just seetõttu otsustas Magnetic MRO siseneda Aafrika turule. Sinna igaüks ei lähe. Mäeots ütleb, et musta mandri osas on eelarvamusi palju ning meedia võimendab negatiivset kuvandit. Tegelik pilt on teine.

Magnetic MRO peamine partnerriik seal on Nigeeria, kus tehakse koostööd nelja lennufirmaga.

„Kunagised pidevad katastroofid on muutnud Nigeeria lennufirmasid. Riiki ei tohi tuua vanemaid kui 20-aastaseid lennukeid. Isegi Euroopas ei ole nii karmid reeglid, 1995-96 aasta Boeing 737 Classic'ud on tavaline nähtus," räägib Mäeots.

Ta usub, et Aafrikas võib näha 10-20 aasta pärast sarnast meeletut arengut nagu täna Aasias. Peagi läheb firma delegatsioon Etioopiasse, kus asub mandri ehk üks paremaid lendajaid Ethiopian Airlines, mille lennukipargis on ka näiteks Euroopas haruldane Boeing 787 Dreamliner.

„Eks Aafrikas ole palju kriise ja pead suutma klienti majandada. Kasutad ettemakseid jne. Meie oleme juba tuvastanud, kellega saab äri teha ja kellega mitte," ütleb Mäeots.

Täna hooldatakse Nigeeria firmade lennukeid Tallinnas. Magneticus mõistetakse, et Aafrika turg on muutumises. Täna ei ole seal ühtegi hooldusangaari, kuid ei ole kaugel aeg, kui neid sinna tuleb. Aafrika firmadel ei ole mõtet kuuetunnist lendu Euroopasse ette võtta.Praegu on neil sundseis.

Magnetic MRO

Põnev on firma mootorite ja varuosade äri. Ei ole ainult nii, et jupid ostetakse kusagilt ja müüakse kellelegi edasi. Et varuosadele ligi pääseda ostab firma terveid lennukeid ja laseb need varuosadeks lammutada. Eesti insenerid lendavad kohale, hindavad müüdava lennuki kõik detailid ära ning arvutavad, kas selle ostmine oleks mõttekas. Kui lennuk soetatakse, siis saadetakse see koostööpartneri juurde lammutusse.

Ise Tallinnas lennukeid lammutada ei tasuks ära. Pealegi, võibolla mõni paneks Tallinna lennujaama reisijate ootesaalis pahaks kui peab vaatama, kuidas angaaris mõnda lennukit seibideks võetakse.

Magneticu viimase aja edulugu ei piirdu vaid hoolduse, mootorite ja varuosadega. Firma ambitsioone ilmestab fakt, et eelmisel aastal osteti Londonis Gatwicki lennujaama lähedal ära pool sajandit tegutsenud ettevõte MAC Interiors, mis disainib lennukite sisustust.

Londoni firma oli raskustest, kuid aga eestlased vahetasid välja selle juhtkonna ning andisid ettevõttele uue hingamise. Ettevõte os tetigi põhjusel, et tal on pikk ajalugu ja palju kogemusi intellektuaalse omandi vallas. MAC Interiorsile kuuluvad õigused kõigele sellele, mida firma on aegade jooksul suurtele lennufirmadele disaininud. Siiani teeb ta sisustust ka maailma suurimale reisilennukile Airbus A380. Niisiis siis lihtsalt teeb seda Eesti kapitalil põhinev firma. Gatwicki ettevõttes valmib VIP-salongisisustus ka näiteks Qatar Airwaysile ning Emiratesile.

Nagu paljusid Eesti firmasid, nii kummitab ka Magnetic MROd töökäte puudus. Nad üritavad värvata tööle kõik andekamad õpilased Tartu Lennuakadeemiast ja Läti lennukoolist. Firmast on aastatega läbi käinud peaaegu kõik, kes Eesti lennunduses hoolduse valdkonnas tegutsevad. Näiteks Piirivalve lennusalga, Ämari või näiteks Panaviaticu töötajad. Kõik tunnevad kõiki.

„Kui täna peaksime nullist alustama, siis ei oleks Eesti kindlasti unelmate koht. Riigil puudub tegelikult lennundusajalugu. Eestist globaalsesse lennundusse sisenemine on täis takistusi, mida paljud lennunduse suurriigid ei kohta," nendib Mäeots.

Magnetic MRO ei plaani täna angaare juurde ehitada. Edasine areng peaks tulema läbi orgaanilise kasvu, kuid välistatud ei ole ka uute ettevõtete liitmine grupiga.

Eesti firma tahab siseneda suurtesse lennujaamadesse, kasvatada liinihooldust ning omada pädevust Boeing 747 ning Airbus 330 ja 380 vallas. Aga insenere napib. Eestis neid ei ole, tuleks nullist välja koolitada, mujal riikides on tööjõuga parem seis.

Tallinnas peagi avatavasse värvimisangaari koolitas ettevõte ise inimesi ligi kaks aastat. Kohale toodi spetsialistid, ümber koolitati tänavalt võetud automaalrid. Ka mootorite üksuses on käinud tippeksperdid, kes eestlaste pädevust tõstavad. Samas kõige suurem mootorite müügi ja hindamisega tegelev üksus on firmal hoopis Serbias.

Meie oma lennuakadeemiaga teeb Magnetic MRO väga tihedat koostööd, tihti ületab nõudlus pakkumist. Firma koolitab ka ise tänavalt tulnud tehnilise huviga inimesi. Keskmine palk on firmas kaks korda Eesti keskmisest kõrgem. Siit saadud sertifikaadiga võib insener töötada kõigis Euroopa Liidu riikides. Samas ei ole valdkonnas tegutsemine lust ja lillepidu.

„Kui tahad teha tööd kehaksest viieni, siissee on vale koht. Lihtsat äraolemist siin ei ole. Lennundus on 24/7 äri ja me hingame samas rütmis. Õnneks on viimasel ajal meile hakanud talendid ise tulema. Nad ütlevad, et tahavad meie edust osa saada. Ütlevad, et teeme maailma asja. Meie noored insenerid lendavad lennukeid hindama kohtadesse, millest teised unistavad. Kui tahad maailma vallutada, siis tule siia," reklaamib Mäeots.

Äsja käis ettevõttes külas ka Delfi fotograaf ning valmis vägev fotolugu. VAATA seda siit.