Riigile kuuluv raudteevedaja EVR Cargo lähetab Eestist ida poole pea igal tööpäeval vähemalt ühe erilise saadetise ehk ebagabariitse veose. Kuigi vedajate sõnul oleks lihtsam nimetada asju, mida ei ole Eesti raudteel veetud (näiteks lennukeid ja allveelaevu), on ekstreemseid näiteid küllaga.

Olgu selleks siis tuulegeneraatori labad, 260 tonni kaaluv Estlinki trafo, buldooserid, kraanad, raudteerööpad või EVR Cargo ajaloo kõige õrnem (!) veos – 106 tonni kaaluv valtsimisvõll, mida transporditi viis tonni kaaluval metallraamil. Läbi Eesti liigub peamiselt Paldiski sadama kaudu seadmeid kogu 1520 mm laiusel raudteevõrgustikul – näiteks Kaug-Itta, Mongooliasse, Siberisse või Taga-Kaukaasiasse.

Kuna sedasorti kaup on tavapärastest raudteeveoste mõõtmetest väljas nii pikkuse, laiuse kui ka kaalu mõttes, tähendab see rohkem tööd ekspediitoritele ja laadimisskeemide spetsialistidele, kuid ka rohkem raha. Ebagabariitsete veoste tonnitariif võib olla tavalisest puistekauba tariifist koguni 60% kallim.

Kasumlikud kaubad

Kallimate objektide transpordikulu võib ulatuda kümnetesse tuhandetesse eurodesse, isegi saja tuhandeni. Vedajate ja ka Eesti Raudtee õnneks (mis saab veetavalt kaubalt infratasu) on just ebagabariitsete veoste maht igal aastal suurenenud ja üldiselt madalseisus raudteesektorile nagu igapäevane jõulukingitus. Samal ajal kui teised kaubagrupid näitavad langustrendi, on eriliste veoste maht kasvanud tänavu koguni 35% võrra. Ka teised vedajad nagu CF&S ja Esteve kinnitavad ebagabariitsete veoste osa suurenemist.

Vaata ka juuresolevat fotogaleriid: