FOTOD: Eestlaste Cleveron paigaldas maailma esimesed nutipostkastid, mis muudavad tarbimist ja logistikat oluliselt

 (3)

Arno Kütt uue nutipostkasti ees.
Arno Kütt uue nutipostkasti ees.Foto: Rauno Volmar

Eesti ettevõte Cleveron, mis kaheksa aastat tagasi pani aluse Smartpostile ja ühtlasi pakiautomaatide võidukäigule Eestis on nüüd tulnud välja uue lahendusega, mis poeb inimesele veel lähemale. Esimese suure tegijana maailmas on neil töötav nutipostkastisüsteem, mis võib meie elusid muuta rohkem kui esmapilgul tunduda võib. Märksõnaks on siin ajavõit.

Cleveroni üks omanikke Arno Kütt ja collect.net teenuse juht Kaur Ojakivi rääkisid Ärilehele, et praegu on toode testimisel ning esimesena sai selle endale Tallinnas Rocca al Mare keskuse lähedal asuv uus nutihoone „Laev". Seal on kolmes püstakus Cleveroni uued postkastid, mille seas on ka pakkide vastuvõtmise riiulid.

Edaspidi saavad teenusepakkujad sinna jätta nii kirju, ajalehti aga ka pakke. On ju eestlane teada-tuntud neti-šoppaja. Täna on inimesel võimalus pakk tellida kas pakiautomaati või siis kulleriga koju. Viimase puhul tuleb aga tihti aegu klapitada ja kodus niisama tühja oodata. „Kuller tuleb 10 ja 12 vahel" on teada-tuntud fraas.

„Nutipostkastiga seda muret ei ole. Kuller paneb paki sobivasse sahtlisse, sina saad sõnumi, et sul on pakk. Majja jõudes võtad paki ja kullerfirma saab teada, et oled paki võtnud," kirjeldas Kaur Ojakivi protsessi.

Uus standard

Peamine klientuur on Ojakivi sõnul nõnda nutikas, et neil on telefonid, mille abil kappe avada - QR-koodi abil. Mingit nuppude klõbistamist ei tule teha. Ometi on võimalik majja paigutada ka nuppudega variant, kui on neid, kel nutitelefoni ei ole.

Loe veel

Seotud lood:

Postkastide haldajaks saab olema kas korteriühistu või haldusfirma, kes siis manageerib seda, kes on kappide kasutajad. Cleveron kappe ei oma, neilt on pärit lahendus. Kogu info on pilves.

Arno Küti sõnul tõid nad Smartpostiga pakid inimeste igapäevasele trajektoorile. Nüüd aga otsustati tulla veel lähemale.

„Küsitakse, et kas oleme sellega Omnivale ja teistele konkurendiks. Ei ole. Me oleme konkurendiks plekkpostkastile. Omniva ja Smartpost võidavad samuti. Ei ole kaugel aeg, kui sellised automaadid on standard. Inimesed hakkavad selle tulemusel veel rohkem netist ostma ja kasvab ka teiste pakiautomaatide (kaubanduskeskustes ja muudes käidavatest kohtades - toim) kasutus," ütles ta.

Cleveroni inimesed ei näe, et Lasnamäe või Mustamäe inimesed uut lahendust massiliselt kasutama hakkaks, kas või juba seetõttu, et sealsed koridorid ei pruugi nutikaste ära mahutada. Need ei võta küll eraldi palju ruumi, aga 9-korruselise maja kohta peab neid ka omajagu olema. Uutes majades võib neid aga peagi kohata palju.

Kui korteriühistu otsustab vahetada vanad kastid nutikate vastu, siis ühe mudelina on olemas nö kuumaksu süsteem, et inimesed maksavad lahenduse eest mõne euro kuus nagu praegu näiteks prügiteenuse eest. Uutes majades on see aga peagi norm ja juba ostuhinna sees.

Kütt ütleb, et Eestis on toodet hea testida ja seda praegu tehaksegi.

Kui palju postiluuke vaja peaks olema?

Minimaalne uste arv ehk üks püstak koosneb täna seitsmest uksest. Iga maja saab aga ise otsustada, kui palju ning kui suuri postkaste neil vaja on. Minimaalse ehk seitsme sahtliga nutipostkasti hind jääb 2000 euro kanti.

„Räägime sellest ka, mida me teeme. Praegu töötame välja eramaja nutipostkasti. Samal ajal tegeleme jahutuse küsimusega, sest palju on tuntud huvi toidu toomise vastu. Kõik see on mõeldud selleks, et saaksime erinevate teenuste tarbimisel aega kokku hoida," ütles Kütt.

Niisiis käib jahutuse osas töö Cleveroni laborites ning tulevik võib tuua selle, et on väga palju neid inimesi, kes endale tööpäeva lõpuks toidu kodusesse postkasti tellivad. Nad ei pea ise poes aega viitma.

Huvi tunneb internetihiid

Arno Kütt avaldab, et neilt on ammu seda toodet oodanud üks globaalne internetikaubanduse suurnimi. Nime ta veel avaldada ei soovi, kuna läbirääkimised alles käivad. Huvilised on ka jaeketid, kes sooviksid hakata inimestele toitu koju tooma. Kõigile on aga keeruline korraga kella 17:30ks toit ukse alla tuua. Küll aga võiks selle jätta juba varem jahutusega postkasti.

Välisturgudest on magusamad need, kus netis ostlemine on populaarne ning tööjõud kallis. Need on peamiselt Põhja-Ameerika ja Lääne-Euroopa riigid.

Kas saab ka pakke saata?

Cleveron on „Laeva" esimestelt elanikelt juba saanud tagasisidet ning on tekkinud küsimus, millal saab pakke ka saata. Ehk millal juhtub see, et paned paki enda maja alla asuvasse postkasti ning kuller võtab selle ja viib sihtkohta.

„Meie toode on nagu infrastruktuur. See on olemas, teiste asi on sinna nüüd teenused peale mõelda. Paki saatmine on samuti teenusepakkujate rida. Mina näen, et kortermaja või büroo nutipostkastidest võib saada üleandmise punkt, mis toimub mõlemat pidi. Võimalused on piiritud," ütles Kütt.

Ta rõhutab, et kui neid on varem süüdistatud, et nende „süül" kaovad osad töökohad, siis tegelikult võib see uusi juurde tekitada just neis valdkondades, kus suudetakse inimestele mõelda välja teenuseid, mida uute postkastide abil pakkuda. Ka logistikale tähendab see olulist muutust. Pakikanne nihkub üha enam öötundidele. Kulleril ei ole probleem ka kell 3 öösel pakk postkastist võtta või see sinna panna. Kaur Ojakivi sõnul võiks keegi tehagi näiteks teenuse, mis hakkab pakke nutipostkastidest kokku korjama ja laiali vedama.

„Olen ise rääkinud ka kingaparandusest ja keemilisest puhastusest. Paned kingad või musta särgi enda postkasti ja teenusepakkuja viib selle ära, parandab või puhastab ja toob siis tagasi. Ajasääst missugune," ütles Kütt.

Cleveroni toode on teada-olevalt esimene selline toode, mis toob sellise targa lahenduse kortermajadesse ja büroodesse.

Arendaja: see on pöördeline muudatus inimestele ja kinnisvaraarendajatele

Hoone „Laev" arendajad Triestate OÜ-st pidasid oluliseks see investeering teha, et üleni targal majal nagu „Laev" seda on, oleks ka kaasaegne postkastilahendus. Kalev Raidjõe ütleb otse, et on uhke, et maailma esimene pilvepõhine nutipostkast just nende hoones on, kuid nendib, et see ongi esialgu eksklusiivsemate kinnisvaraarenduste lähitulevik. Perspektiivis on see siiski kõigi uute korter- ja büroohoonete normaalne igapäevane osa. Ta rõhutab olulisust korterite kõrval just äripindadel, kuna saadetiste arv on neil tavaliselt suurem ning vajadus seega samuti.

Kalev Raidjõe sõnul on SnapLockerite näol tegemist pöördelise muudatusega nii inimeste kasutusmugavuses kui kinnisvaraarenduste tulevikustandardites. "Jah, me oleme täna esimene ja ainuke nutipostkastidega hoone, kuid on selge, et juba paari aasta pärast on see elementaarne tõeliselt kaasaegse kortermaja või ärihoone osa," usub Raidjõe. Ta lisab, et arendajale on nutipostkastid küll kallim lahendus, kuid ka oluline konkurentsieelis. "Kindlasti on nutipostkastid kriitilise tähtsusega ka äripindade omanikele, kes sageli võtavad vastu kümneid saadetisi päevas ja kellele see annab märkimisväärse sõltumatuse," märgib Raidjõe. „Laeva" arendaja Raidjõe sõnul võivad SnapLockeritega varustatud hoonetes elavad inimesed unustada postkasti võtmed ning avada postkasti mobiilirakendusega, milles kuvatav QR-kood avab konkreetsele isikule sahtli, milles saadetis sees on. Saadetiste suurus peab mahtuma 36x38x60cm mõõtudesse. Sealsed elanikud saavad tellida e-poes ostetud kaubad otse koju.

Foto: Rauno Volmar


Foto: Rauno Volmar


Foto: Rauno Volmar
Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare