Pärnu Elektrijaama ehituse maksumus oli 80 miljonit eurot, mida rahastas kogu ulatuses Fortum. Uue jaama rajamisega sai tööd 16 inimest. Kütus, mida jaamas kasutatakse on kodumaine puit (hakkpuit ja puidujäätmed) ning freesturvas.

„Valisime Pärnu uue jaama asukohaks, sest siinsed katlamajad vajasid renoveerimist ning ressursside otstarbekamaks kasutamiseks oli parimaks lahenduseks kaasaegse koostootmisjaama rajamine,“ ütles Fortum Termesti juhatuse esimees Margo Külaots.

„Pärnumaale on iseloomulikud arenenud puidutööstus ja piisavalt suured turbavarud, mida kasutame uues jaamas kütusena. Puidu ja turba kasutamine vähendab Eesti sõltuvust importkütustest ja pakub tööd kohalike kütuste tootjatele. Elektritootmise hajutamine suurendab riigi energeetilist varustatuskindlust ja sõltumatust,“ lisas Külaots.

Pärnu jaamas soojuse ja elektri tootmisel tekkivate jäätmete kogus ja mõju keskkonnale on viidud miinimumini tänu kasutusele võetud keevkihttehnoloogial tuginevale katlale, mis on kõrge efektiivsusega ja keskkonnasõbralik. Jaama valmimisaegne ehitusplats oli hea näide austusest tööohutusreeglite vastu, kogu ehitusperioodi vältel ei toimunud ühtegi tööõnnetust.

Uue koostootmisjaama elektriline võimsus on 24 MW ja soojuslik võimsus 50 MW. Aastane elektrienergia müügimaht on 110 GWh ja soojuse müügimaht 220 GWh.

Pärnu elektrijaam asub linna piiril, Niidu 24 tööstuspiirkonnas. Enne jaama ehitustöid ostis Fortum Termest AS ära kaks jaamaga piirnevat kinnistut, et ennetada võimalikke ebamugavusi naaberkinnistute elanikele. Jaamale asetati nurgakivi 2009 aastal.

2010. aasta lõpus käivitatud Pärnu elektrijaam on Tallinna Väo ja Tartu Luunja järel kolmas koostootmisjaam Eestis. Fortum Termesti hinnangul oleks Eestis potentsiaali sarnase jaama omamiseks veel kümnel linnal.

Fortum Termest AS loodi 1991.aastal neljateistkümne Eesti soojusettevõtte poolt. Täna on ettevõtte põhiomanikuks Fortum Power and Heat Oy.