Baogangi Terase ja Haruldaste Muldmetallide kompleks on tohutu. Siin on lõputult korstnaid ja jahutustorne, mis ulatuvad hallisuitsusesse taevasse. Selle juures asub tehisjärv, mille sees on poolvedel, must ning mürgine löga.

Kümned ja kümned suured torud juhivad siia keemilisi jäätmeid, mida katkematu vooluna järve pursatakse. Terav väävli lõhn ning heli, mis tekib vedeliku torudest väljumisel, haaravad endasse kõik ajakirjaniku meeled. See kõik on justkui maapealne põrgu.

Kauba teekond letile

Tere tulemast Baotousse, Sise-Mongoolia suurimasse tööstuslinna. Siia on reisinud grupp arhitekte ja disainereid, kelle ühisnimetaja on Unknown Fields Division. See on viimane peatus kolm nädalat kestnud reisil, mille käigus käidi läbi kogu ülemaailmne kett. Sooviti teada, milline on nende kaupade teekond, mis Hiinast meie poelettidele jõuavad.

Boutoust ei ole palju räägitud, kuid siinsed kaevandused ja tehased hoiavad meie moodsat maailma töös. See paik on maailma üks suuremaid haruldaste muldmetallide ternekohti. Neid elemente leiab magnetitest, tuulikutest, elektriautode mootoritest, aga ka  nutitelefonidest, televiisoritest ja mujalt.

Hinnatakse, et Bayan Obo kaevandustes, mis asuvad veidi Baotoust põhjapoole, kaevandatakse 70% kogu maailma haruldaste muldmetallide varudest.

Elu ja tööstus on põimunud

Need metallid on olnud Hiina viimaste aastakümnete majanduse eduloo aluseks. Ka Baotou linnale on see kaasa toonud meeletud muutused. 1950. aastal, enne muldmetallide kaevandamise algust, elas linnas 97 000 inimest. Täna on siin elanikke enam kui 2,5 miljonit. Sellel on vaid üks põhjus - mineraalid.

Isegi ilma tohutut järve nägemata võib öelda, et siinne elu ei ole tervisele  ega loodusele hea. Linn ja tööstus on siin põimunud. Suured torud jooksevad isegi linna tänavate ja sõiduteede kõrval. Teed ise on laiad, et siin saaks sõita tohutud diislit neelavad kivisöeautod. Vihma järel peavad autod läbi murdma teedele kogunenud veest, mis on kivisöetolmu tõttu mustaks värvunud. Igal pool on tunda väävli lõhna. Elumajade ja parkimishoonete juures on tehaste korstnad, teiste seas ka sellised, mille seest tuleb aeg-ajalt välja tuleleek. Euroopa ja USA on sellised tööstuspiirkonnad peaaegu unustanud.

Tehastes tehti reisiseltskonnale ka ekskursioone. Vuristati ette antud tekste ning kui hakati küsima tervise, keskkonnamõjude ja muu sellise kohta, siis giidid selgelt vihastusid. Vastused jäid saamata. Ekskursioon lõpetati enneaegselt.

Tseeriumiühendeid tootvas tehases jäi külalistele silma, et ühtegi töötajat seal ei olnud. Giid selgitas, et tehases käivad hooldustööd. Kuid märgata ei olnud ka hooldustöid tegevaid inimesi. Hiljem pakkus üks ekskursioonil osalenu välja teooria, et tehase töö peatamisega kontrollitakse siin tseeriumiühendite maailmaturu hindu. Et need ületootmise tõttu liiga odavaks ei muutuks.

Mis on nutitelefoni või kõrvaklapi sees?

Siin toodetakse peamiselt tseerium-oksiidi, mida kasutatakse nutitelefonide ja nuhvlite puutetundlike ekraanide poleerimiseks. Tseeriumiühendeid saab aga lisaks kasutada väga paljudes kohtades. Näiteks klaasi värvimisel.

Teine Baotou suurim ekspordiartikkel on neodüüm. Ka sellel on mitmeid kasutamisvõimalusi. Klaasi värvimine, laserid, aga kõige olulisem on nende kasutamine võimsate aga kergekaaluliste magnetite tootmisel. Neid magneteid kasutatakse igasuguste tehnikavidinate juures. Näiteks kõrva sisse käivate kõrvaklappide, mobiiltelefonide mikrofonide ning arvutite kõvaketaste tootmisel. Neid on aga tarvis ka nende suurte toodete puhul, kus on tarvis tekitada suurt ja võimsat magnetvälja. Näiteks tuulepargi turbiinid ning mootorid, mis panevad liikuma uuema generatsiooni elektriautosid. Ka siin ei soovi giid vatata küsimustele, mis puudutavad keskkonda.

Intrigeeriv on mõlema haruldase muldmetalli puhul see, et tegelikult võib neid leida väga paljudest paikadest. Neodüüm ei ole sugugi haruldasem kui nikkel või vask. Lisaks on see maailma eri paikade vahel võrdselt jaotatud. Hiina kaudu tuleb täna küll lausa 90% neodüümist, kuid nende territooriumil on vaid 30% kogu maailmas varudest.

Mis teeb siis nii neodüümi kui tseeriumiühendite kaevandamise nii eriliseks ja tulutoovaks? Eks ikka see, et protsess, millega saab algsest mineraalist kasutuskõlbliku produkti on väga ohtlik ja mürgine.

Seega võib öelda, et Hiina domineerimine haruldaste muldmetallide turul on vähem geoloogiline küsimus. Pigem on Hiina nõus võtma tohutu löögi looduskeskkonna pihta, mida teised riigid teha ei julge.

Baotou mürgine järv on selle elavaks näiteks. Kesklinnast on see 20-minutulise autosõidu kaugusel. Varem oli teada, et järve valvab sõjavägi, kuid nüüd on see maha jäetud. Ajakirjaniku sõnul oli ta varem näinud järvest pilte, aga miski ei olnud teda selliseks vaatepildiks ette valmistanud.

„Mõte, et see kõik on inimese tehtud, kurvastas ja hirmutas mind. Samamoodi mõjus mõte ja teadmine, et see siin ei ole ainult minu taskus oleva nutitelefoni vaid ka igasuguse „rohelise" tehnoloogia tulemus. Selle tehnoloogia, millesse me Läänes nii armunud oleme," ütles ta.

Ajakirjanik tegi oma tseeriumiühendite abil poleeritud mobiiltelefoniga fotosid ja video.

„Ma ei vaata enam tehnikavidinaid endise pilguga. Kui Apple andis teada oma nutikella toomisest turule tuli minu pähe mõte. Kunagi tehti kellasid samuti mineraalidest ning me kohtlesime neid kui hinnalist pärandust. Nüüd kasutame metalle, mis on veelgi raskesti kättesaadavamad, aga me soovime igal aastal uut toodet. Tehnoloogiaettevõtted ärgitavad meid pidevalt ostma uuendatud tooteid. Kõik see aga algab kohast nagu Baotou ning sellest kohutavast mürgisest järvest, mis ulatub silmapiirini.