Samuti uuriti, kas ja mida oleks saanud teha teisiti, et vältida Euroopa Komisjoni riigiabimenetlust või negatiivset otsust.

Auditiga hinnati ka, kuidas ja millisele teabele tuginedes otsustas valitsus asutada kaks uut lennundusettevõtet sügisel 2015 ning kas valitsus on Eesti uute ettevõtete loomisel olnud hoolikas ja temast sõltuval määral maandanud riskid, millest möödavaatamisel võis olla oma osa Estonian Airi raskustesse sattumisel ning ettevõtte toetamiseks kulunud rahast ligi 85 miljoni euro keelatud riigiabiks tunnistamisel.

Riigikontrolli hinnangul võttis valitsus ASi Estonian Air otsused vastu põhimõtteliselt seisukohalt, et Eestile on tingimata Tallinnas baseeruvat lennufirmat vaja.

Valitsus ei kaalunud riigikontrolli hinnangul sisuliselt ja põhjalikult lennuühenduste tagamise muid võimalusi ega nõudnud ühelgi juhul, kui ta otsustas anda raha või laenu (kokku ligi 85 miljonit eurot), sõltumatu eksperdi poolt realistlikuks tunnistatud terviklikku ASi Estonian Air äriplaani ega õigusanalüüsi, mis kinnitaks valitsuse otsuste vastavust Euroopa Liidu riigiabireeglitele. Nii ei saanud valitsusel olla ka teatavat kindlust, et ta käitub raha andes ratsionaalse investorina.

Audit näitas, et ASi Estonian Air puudutavad otsused tegi valitsus põhjendamatult kiirustades ja pinnapealse teabe põhjal ka neis olukordades, kus oli võimalust ja aega teha vajalikud analüüsid ning tellida eksperdihinnangud küsimustes, kus ametnikud ei suuda kõiki vastuseid anda.