Peale selle ei olnud ega ole linnaprügila siiani taotlenud Jõelähtme vallalt - prügila asub nimetatud vallas - ehitusluba, mis peaks olema ladestusala nõlvade rajamiseks vältimatult vajalik.

Tallinna linnaprügila uue ja täiendatud keskkonnakompleksloa menetlemine on keskkonnaametis senini pooleli, mistõttu ei olnud prügilal vähimatki õigust raskemetalle sisaldavat tuhka "mäkke" vedada.

Ärileht peatas keskerakondliku maksupettuse

10. detsembril, mil Ärilehe artikkel ilmus, peatas keskkonnainspektsioon suuliselt Tallinna linnaprügila tegevuse, päev hiljem sai prügila ka kirjaliku keelu.

"11. detsembril peatas keskkonnainspektsioon Tallinna prügilas vanandatud koldetuha vedamise nõlvadele ja alustas seoses loata tegevusega väärteomenetlust. Rikkumine seisnes selles, et alustati vanandatud tuha taaskasutamist sulgemisprojektis toodud viisil, kuid loa muudatuse menetlus, mis annaks õiguse neid sulgemistöid tegema hakata, on veel keskkonnaametis pooleli," rääkis keskkonnainspektsiooni esindaja Leili Tuul.

Prügila sulgemisprojekti järgi on Iru elektrijaama koldetuhka lubatud kasutada ladestusala servade katmisel, kuid seda alles pärast kompleksloas vastava muudatuse tegemist.

"Kuna praeguseks seda muudatust veel tehtud ei ole, on tegu koldetuha loata taaskasutamisega. Suusõnaline korraldus tegevuse peatamiseks anti 10. detsembril, kirjalikult peatasime tuha veo ja laialiajamise prügila nõlvadele 11. detsembril," nentis keskkonnaministeeriumi esindaja toona. Nagu öeldud, menetlus on siiani pooleli.
Kui tasu oleks makstud, jõudnuks riigikassasse üle kahe miljoni euro.

Eesti Energia andis 2013. aasta jaanuarist kuni 2. detsembrini Tallinna prügilale üle ca 95 000 tonni tuha. Kui prügila oleks selle eest ladestamistasu maksnud, ulatuks saastetasu summa üle kahe miljoni euro.

Inspektsioonid usuvad prügilat sündmuskohal käimata

Ärileht tundis sel nädala huvi, millises staadiumis on Tallinna linnaprügila loata tegevuse suhtes algatatud väärteomenetlus ja kas keskkonnainspektsioon on oma silmaga käinud ka kontrollimas, kas prügila nende korraldust täidab ehk on lõpetanud koldetuha "mäkke" vedamise?

Keskkonnainspektsiooni esindaja Leili Tuul vastas väärteomenetlus on praegu veel pooleli. "Tehakse erinevaid menetlustoiminguid, võetakse ütlusi jne. Kuna asi on pooleli, siis üksikasjalikumalt me ei kommenteeri," märkis Tuul.

Tema sõnul ei ole prügilas praegu käidud. "Usume, et kirjalik kokkulepe, et tuhaga katmist ei toimu, peab," on ametnik lootusrikas.

Keskkonnatasu otsustab ja määrab aga Keskkonnaamet, keskkonnainspektsioon seda ei otsusta.

Ametnikud usuvad, et nende korraldusi ei rikuta. Ärileht sõitis aga taas prügila lähistele oma silmaga vaatama, kas ja kuhu on Eesti Energia koldetuhk ladestatud. Arvestagem, et päevas sõidutatakse seda prügilasse umbes 250 tonni, seetõttu peavad tuhanded tonnid tuhka igal juhul silma paistma.

Ametnike usul oli seekord alust, juba hoonete kõrgune tuhkahunnik oli tekkinud prügila laoplatsile. Lagestusalal kõrgusid vanad, künklikud tuhahunnikud.

Järgnevalt saate vaadata fotosid Tallinna pügila varasemast ja praegusest tuhamajandusest: