FOTOD: Laitse lossihärraks saamiseks tuleb käia välja 2,5 miljonit eurot
Kolmekorruselises Laitse lossis on kasulikku pinda 1500 ruutmeetrit, krundi suuruseks on märgitud 17 300 ruutmeetrit. SEB liisingukalkulaator lubab 30-aastase 3,5-protsendilise intressiga laenu puhul, millest pool miljonit on omafinantseering, kuumakseks 8981 eurot.
Laitse loss
Laitse mõis, saksapärase nimega Laitz, sai alguse iseseisva mõisana aastal 1642, kui see eraldi Ruila mõisast. 20. sajandi alguses paiknes Nissi kihelkonnas 14 mõisat, neis 1 kirikumõis, 9 rüütlimõisast koos 2 kõrvalmõisaga ning 2 poolmõisat. Ja 2 karjamõisat. Tallinnast mõnikümmend kilomeetrit edelasse jäävat Laitset on mainitud juba Henriku Liivimaa kroonikas – selles seisab see Ladise nimelise külana, kuhu ristisõdijad 1219. Aasta veebruari lõpu käreda külmaga jõudsid ja kuhu nad toona ka öömajale jäid.
Pikka aega kuulus küla Ruila ordumõisa alla ja tollega koos kingiti see 1622. Aasta kevadel Riia pürjermeistrile Johann Ulrichile. Tema ajal on Laitse mõis rajatudki, vähemasti 1637. Aastaks oli seal kindlasti juba olemas. Laitse püsis väheste vaheaegadega Ulrichite käes kuni 1814. Aastani, siis pärandus Mohrensehilditele. Laitses praegu oleva imposantse neogooti stiilis mõisahoone on Woldemar von Uexküll 1890. aasta paiku ehitanudki. See on romantiline loss, romantilise hingelaadiga oli ka selle ehitaja: alustanud küll sõjaväelasena, läks ta erru ja leidis kutsumuse kirjanduses ning usulises müstikas.
Uexküll pidas Laitset enda käes siiski ainult 1909. aastani, sest oma ainsale pojale, kes oli rüütelkonnast välja heidetud, ei saanud ta seda pärandada, tütar oli aga kolinud välismaale. Nõnda sattus mõis lõpuks Bremenite kätte. Suurepärane koht rahuliku ja ilusa elu jaoks inimesele, kes hindab eripära ja ajalugu. Hea võimalus tunda möödunud sajandite hõngu, samas loobumata kaasaegsetest mugavustest. Lossi esimesel korrusel asuvad üldkasutatav restoran, konverentsikeskus ja saunad.
Vaata kuulutust ka siit!
