FOTOD | Linn ja kohalikud ühel nõul – selline hoone Kadriorgu ei sobi
Poska 14a arendusega on kursis ka Kadrioru seltsi juhatuse liige Kadi Kesküla. "Diskussioone erinevate arenduste osas on tegelikult aastaid alustatud. Kahjuks on nii, et kohalikud võivad arutada ja pahameelt avaldada, aga seadusandlus kõike ei toeta," ütles ta.
Praegune seadusandlus sätestab Kesküla sõnul miljööväärtuslikus alas küll hoone laiuse, kõrguse ja mõned detailid nagu viilkatuse või lamekatuse nõude, aga kaasaaegse arhitektuuri vastu kuidagi ei saa. "Tervikpilti ja terviklikumat lähenemist keskkonna jaoks pole Kadrioru jaoks arvestatud, sest miljööväärtuslikkust on seaduste hallide osade tõttu võimalik tõlgendada erinevalt," ütles ta.
Seekord nõustus seltsiga ka Tallinna linnaplaneerimise ameti linna peaarhitekti büroo linnaplaneerija Olari Kärmas. "Vaatame hetkel seda eskiislahendust üle ning võin öelda, et ei ole sellega samuti rahul," ütles ta lisades, et hetkel arutatakse, kuidas peaks esitatud lahendust muutma.
"Esitatud lahendus ei arvesta piisavalt kohaliku st Kadrioru miljööala kontekstiga, ei lähtu väljakujunenud keskkonnast, ei täienda seda nüüdisaegsel kujul piisavalt orgaaniliselt. Kusagil mujal oleks selline arhitektuurne lahendus põhjendatud, kuid mitte antud asukohas," toonitas Kärmas.
