Nädal enne avamist on Eesti paviljon pea täielikult valmis. Vaja on veel teha mõningaid viimistlustöid ja üles seada ekspositsioon. EXPO Eesti esinduse juhi Andres Kase sõnul töötab hetkel paviljoni ehitusel 60 inimest, lisaks veel 40 ekspositsiooni ülesseadmisel, kokku 100 kätepaari. „Arvestades, et Eesti paviljoni ehitus algas vaid kolm kuud tagasi, on Itaalia ehitaja oma ülesannetega hästi hakkama saanud,” lisas Kask.

Kase hinnangul on sarnane olukord paljude teiste riikide paviljonides – kõikjal on ehitajad ja masinad ning töö käib. „Samas on paviljone, mis ei saagi oma ehitust maailmanäituse avamiseks valmis. Näiteks meie lõunanaabrid lätlased teatasid oma loobumisest juba aasta alguses, vaid üksikud paviljonid on lõplikult valmis 1. mail uksi avama. Kogu EXPO territooriumil on tänaseni ehitus täies hoos. Korraldajad ei ole suutnud organiseerida ehituse jaoks vett, elektrit ja internetti, korraga on paviljonide ja muude ehitiste juures tööl kümneid tuhandeid ehitus- ja installatsioonitöölisi. Ka Itaalia enda paviljon ei valmi EXPO ametlikuks avamiseks, sest korraldust on räsinud korruptsiooniskandaalid ja mitmed võtmeisikute vahetused,“ selgitas Kask tänast olukorda maailmanäituse avamise eel.

Eesti paviljon on “puust pesakastidest” koosnev kolme korrusega galerii, mis on avatud külastajatele kahe sissepääsuga, nii paviljoni eest kui tagant. Meie naabriteks on Venemaa ja Omaan. Eesti paviljon ei ole vorm vormi parast, vaid on raamistik sisule, mis maja ellu äratab. Hoone töötab multifunktsionaalsena, kus igal korrusel on oma näitus ja funktsioon.

Külastajaid juhib koostöös Skype Eestiga välja arendatud tehisintellekt-giid, mis aitab külastajal nutitelefoni abil itaalia ja eesti keeles paviljoni kohta infot saada. Külastajate küsimustele vastab arvuti, mitte inimene, olles eelnevalt “laetud” 800 võimaliku vastusevariandiga. Paviljonis on 34 kiike (osad neist mõõdavad kineetilist energiat), isemängiv Estonia klaver, 200 Click & Grow nutitaime ja käsitööna Eestis valmistatud luksustsikkel Renard.

Paviljoni esimese korruse püsinäitus on lahendatud läbi erinevate Eesti tahke puudutavate videoinstallatsioonide. Vaatajas tekitatakse Eesti vastu huvi läbi huvitavate filmikaadrite ning väljakutsuvate märksõnade, mis püüavad vastata küsimustele nagu „Kus on Eesti? Kes on Eesti? Mis on Eesti?“. Pesakastide videod puudutavad Eesti kultuuri, traditsioone, eestlase identiteeti, infoühiskonda, Eesti loodust ja Eesti toitu. Lühikeste videolugude eesmärgiks on edastada sõnum Eestist kui mitmekülgsest ja avatud võimalustega riigist.

Ekspositsiooni üheks peamiseks tõmbenumbriks saab olema teisel korrusel asetsev püsiekspositsioon “Head Eesti asjad”, mis avatakse Eesti rahvuspäeval 7. juunil. See näitus on installatsioon erinevatest Eesti toodetest, valdkondadest ja teemadest. Igas paviljoni kastis on fookuses üks teema, mis tuuakse külastajani läbi videote, piltide ning tekstide. Osad kastid jagavad infot, teised on interaktiivsed installatsioonid ehk külaline saab osa elamusest läbi tegevuse, näiteks virtuaalse rattasõidu läbi Eesti. Teemadeks on toit, rukis, mood, Tallinna vanalinn, muusika, teadus ja innovatsioon, meie ajalugu, laulu- ja tantsupidu, raba ja loodus, rannik ja saared, puit- ja linnaarhitektuur.

Kolmas korrus on osaliselt avatud katusega ja seal asub Eesti looduse väljapanek. Milanosse on Eestist toodud taimed, et nende vahel istudes oleks võimalik kuulata Eestis pesitsevate lindude hääli ning piiluda neid läbi piilukaamerate.

Eesti paviljon jääb avatuks kuni 31. oktoobrini ja seda saab külastada igal nädalapäeval kella 10-st kuni 23-ni. 145 osalevat riiki pakuvad meelelahutust ja uusi teadmisi ning põnevust igas vanuses külastajale.