FOTOD: Osta.ee-s on müügil ainulaadne münt. Millega on tegemist ja kes seda müüb?
Müügipakkumises on kirjas järgnev:
Pakkuda 1929. aastal 25-sendise mündi templitega vermitud hõbedast prooviraha tulevase kahekroonise suurusest aimu saamiseks. Väärt ajalooline ese, hinnatud kogumisobjekt ja kindel investeering või pensionisammas. Haruldasemgi veel kui ihaldatud 1926. aasta kümnemargane, see münt oleks Sinu mündi- või vanavarakollektsiooni üks kaunimaid ja kadestusväärsemaid pärle. Kasuta ainukordset võimalust ta endale soetada.
Ärileht uuris, kes seda münti müüb ning selgus, et tegu on tõelise asjatundjaga. Ehkki Rainer-Gregor Parijõgi on kõigest 19-aastane, on ta numismaatika ja vanavaraga kokku puutunud juba ligi 7 aastat.
Kuidas Te jõudsite müntide kogumiseni ja millal?
Müntide vastu tärkas huvi juba 12-aastaselt, kui leidsin vanavanemate rohukapist ühe 1899. aasta poolerublase. Esialgu kogusin kõiki vanu või muul viisil huvitavaid münte, mis kätte juhtusid ja panin nad ühte purki kokku. Hiljem otsustasin temaatikat kitsendada ja jäin pidama sõjaeelse Eesti Vabariigi müntide juurde. Spetsialiseerumisega kaasnes ka loomulik üleminek paremale varustusele kui tühi klaaspurk. Õige pea ostsin kataloogid, holderid, mündialbumi, luubi. Huvi võõramaiste müntide ja muu vanavara vastu pole siiski kustunud ja hea meel on igasuguste põneva ajalooga esemete üle.
Kuidas konkreetne münt Teie kätte sattus?
Minu kätte sattus münt ostu-müügi tehingu käigus, kusjuures tema tõelisele olemusele jõudsin jälile alles siis, kui kaup käes oli. Siinkohal peaks tänama Kaupo Laant, kes koostas mõni aeg tagasi pika ja keerulise töö tulemusel väga põhjaliku kataloogi „Eesti Vabariigi mündid ja rahareformi medalid". Kõrvutates äsja saabunud münti kataloogi infoga, avastasin näitajate kokkulangevuse lk 172 kirjeldatud proovirahaga. Üllatus oli suur: väljalase 1, mitte ühtegi teada. Siit edasi võib tuletada, et küllap jäi münt omal ajal mingi riigikassa töötaja kätte - kas hämaraid teid pidi või kokkuleppeliselt, on ajaloo teadmata faktide hulgas - ja ilmselt tolle järeltulijate kaudu juba minuni.
Milline on Teie kogu ehk kas olete vaid osta-müü-vaheta tüüpi huviline või on Teil ka reaalne kollektsioon?
Esimesest vastusest nähtub, et ma olen eelkõige spetsialiseerunud sõjaeelse Eesti Vabariigi müntidele. Lisaks sellele kogun igasugust huvitavat vanavara - leidub vanu talutööriistu, märke ja medaleid, postkaarte, raamatuid ja muud. Kui peaksin leidma mõnele oma kogus olevale esemele parema asenduse, läheb eelmine eksemplar müüki või jääb vahetuseks.
Kui kerge konkreetsele mündile ostja leidmine on? Kas välismaal ka mõistetakse väikese Eesti müntide väärtust?
Väga haruldaste müntide müümine on üpris keeruline. Kasuks tuleb hea reputatsioon eelmiste edukate tehingute näol ja tutvused potentsiaalsete huviliste seas. Eestis pole väga palju mündikogujaid, kuid see on aina tõusev trend. Välismaal on numismaatika hulga populaarsem, kuid põhirõhk on vanadel USA ja Vene Keisririigi müntidel. Ometi üllatavad piiritaguste oksjonimajade Eesti müntide hinnad vahel päris positiivselt. Leian siiski, et eetilisem on ajalooväärtuslikke Eesti münte hoida Eestimaal ja seega ei soovi välisriikides müüa.
Kui palju on liikvel väga haruldasi Eesti münte ja millised on kallimad?
Vahest kõige kuulsam sõjaeelse Eesti Vabariigi haruldane münt on 1926. aasta kümnemargane, mille partii vermiti valmis, kuid rahareformi pealetungil kogu väljalase hävitati. Teada on vaid kümmekond originaaliks peetavat säilinud eksemplari. Igaühe hind neist kõigub kuskil 4000-6000 euro vahel, olen kuulnud ka ühest, mis olevat müüdud umbes 16 600 euroga. Selle viimase väite õigsus on kaheldav. Hinna poolest järgneb sama aasta viiemargane (umbes 400-500 eurot) ja mõned tuntud vigaerimid, mille kohta leiab infot Kaupo Laane ja Gunnar Haljaku kataloogidest. Taasiseseisvunud Eesti säravaim pärl on aga 2002. aasta sajakroonine kuldmünt, mille väärtus küündib 1800 euroni. Mõistagi mõjutab iga mündi väärtust ka tema säilivus. Rahapajasäilivuses münt võib maksta sadu kordi enam kui mõni kulunud eksemplar ja nii võib ka äärmiselt ilus, kuid muidu üpris levinud münt maksta kallist hinda. Tollaseid proovirahasid pole varem aga müügis näinud ja enamiku on ajapikku üles leidnud ja omandanud riiklikud muuseumid, kus nad on huvilistele vaadata. Seda sensatsioonilisem on, et nüüd on üks ainueksemplar lõpuks avalikul pakkumisel.
Vaata müügikuulutust siit.
