FOTOD: Taastuvenergia Koda: taastuvenergiale üleminek on majanduslikult kõige otstarbekam
Kojad võtsid kava koostamise aluseks järgneva kahekümne aasta energiatarbimise prognoosi ja erinevate energiatootmisviiside kulude prognoosid. Koostajate hinnangul kasvab Eestis lähikümnenditel elektrienergiatarbimine, kuna see on otseses seoses sisemajanduse koguproduktiga (SKP). Prognoosi kohaselt võiks elektrienergia tarbimine 2030. aastal olla 19 protsenti suurem kui 2010. aastal, vahendas BNS.
"Taastuvenergia 100 protsenti - üleminek puhtale energiale" stsenaariumi üheks aluseks on soojusenergia tarbimise järk-järguline vähenemine, mis loodetakse saavutada läbi elamufondi energiatõhususe kasvu. Nii suureneb küll elektritarbimine, kuid soojustarbimise vähenemise abil väheneks ka üldine energiatarbimine.
Taastuvenergiale ülemineku kava aluseks on taastuvenergia ressursside seni täielikult kasutamata potentsiaal. Kava näeb ette biomassi ja biogaasi koostootmisjaamade ning avamere tuuleparkide rajamist. Tarbimise kõikumise puhuks on planeeritud rajada ka hüdropumpelektrijaam.
Biomassi koostootmisjaamades planeeritud tootmisvõimsus on 2030. aastal 2060 gigavatt-tundi, biogaasi jaamades 657 gigavatt-tundi ning avamere tuuleparkidel 5,65 teravatt-tundi.
Sajaprotsendiline taastuvenergiale üleminek vajaks kava väljatöötajate hinnangul 2030. aastani 5,89 miljardi euro ulatuses investeeringuid. Need kulutused on kava kohaselt plaanis katta erakapitaliga ja alternatiivsete rahastusallikate kaudu, mille hulka kuuluksid heitmekaubandus, Euroopa Liidu struktuurivahendid, põlevkivi ressursitasu ning rohesertifikaatide kaubandus.
Kava koostajate sõnul on kavakohase taastuvenergia tootmisportfelli keskmine kulu 2030. aastal 21 protsenti madalam kui tootmisportfellil, mis põhineb põlevkivi- ja tuumaelektrijaamadel.
Lisaks tõid kava esitlejad välja taastuvenergiale üleminekul kaasneva positiivse sotsiaalmajandusliku efekti, näiteks kohalike ressursside kasutamine ning energiajulgeoleku suurendamine, vähemalt 10 000 uue töökoha loomine, loodusvarade otstarbekam kasutamine, süsinikdioksiidi heitmete vähendamisest tulenev tulu, väliskaubanduse bilansi parandamine seoses maagaasi impordi lõpetamisega Venemaalt.
Samuti tõid kava esitajad välja võimaluse parandada teede kvaliteeti, kuna hüdropumpjaama ehitamisega Eestis kaasneks ka odava kohaliku graniitkillustiku kasutuselevõtt.
Kava koostajad esitasid pressikonverentsil ka poliitikasoovitused, mille hulka kuulusid näiteks energia kokkuhoid, energia salvestusvõimaluste arendamine, stabiilse investeerimiskeskkonna loomine ning energiaturgude toimimise tõhustamine.
Kava koostajate sõnul vajab Eesti kindlasti energiareformi ning kava koostamise eesmärgiks on aidata kaasa õigete valikute tegemisele. "Eestil on võimalik oma ajaloost pärit suhteliselt keskkonnavaenulikud otsused vahetada keskkonnasõbralike vastu," sõnas üks kava eestvedajatest, Hannes Tamjärv.
Kava esitlejate sõnul ei soovi nad end vastandada ühelegi energiatootmisviisile ning on avatud konstruktiivsele kriitikale. Samuti loodetakse teha koostööd Eesti Energiaga.
