„Euro on 19 riigi ja 340 miljoni inimese ühine raha ning pärast Ühendkuningriigi lahkumist Euroopa Liidust moodustab euroala 85 protsenti ELi SKPst. Juba praegu on euro end tõestanud, tuues kaasa stabiilsemad hinnad, madalamad intressimäärad, väiksemad tehingukulud ning väiksema valuutariski. Samas on euroala potentsiaali maksimaalse rakendamise nimel veel palju ära teha,“ märkis rahandusminister Toomas Tõniste.

Tõniste tõi välja, et riikide majanduslik areng peaks ühtlustuma ja vastupanuvõime kriisidele tugevnema, mis nõuab paremat ja selgemat poliitika koordineerimist riikide vahel. „Tänasel kohtumisel räägime majandus- ja rahaliidu reeglite tõhustamisest, riskide haldamise ja jagamise võimalustest, aga ka juhtimisstruktuuri parandamisest. Samal ajal arutame ka ELi rahaliste vahendite tõhusama kasutamise võimalusi.“

Teise teemana arutatakse tänasel Ecofinil tehnoloogiliste lahenduste rakendamist finantssektoris ehk FinTechi. „Kindlasti tasub nutikaid 21. sajandi lahendusi ära kasutada ka muidu nii konservatiivse finantssektori arendamises. Oluline on silmas pidada, et need tehnoloogilised lahendused oleksid tarbijatele turvalised,“ ütles Tõniste. „Peame jõudma selgusele, kuivõrd tasub finantssektori innovatsiooni reguleerida ning kas ühtsemad reeglid aitaksid parandada ELi konkurentsivõimet selles valdkonnas.“

Laupäeval keskenduvad ministrid sellele, kuidas kaasajastada ELi maksusüsteemi nii, et see arvestaks digimajanduse arengutega. „Digimajandusel baseeruvaid uusi ärimudeleid tekib juurde iga päev. Maksureeglitega oleme aga alles möödunud sajandis ja jätame end järjepidevalt ilma märkimisväärsest osast maksurahast – rahast, mida vajame ühiskonda panustamiseks. Aeg on tuua maksusüsteem meie kaasaega ja võimaldada digivaldkonna ettevõtetel panustada sama moodi traditsiooniliste ettevõtetega maksuraha kaudu ühiskonna arengusse,“ sõnas Tõniste.

Ta märkis, et homme on soov kuulda kõigilt liikmesriikidelt nende kogemusi digimajandusega ning jõuda ühisele arusaamale, mida esitada aasta lõpus ka OECD-le, et probleem jõuaks võimalikult kiirelt ülemaailmse lahenduseni.

Teise teemana keskendutakse homme ELi-ülese tolliliidu infosüsteemide arendamisele. „Oluline on leida tolliliidu infosüsteemide arendamiseks kõige kuluefektiivsemad ja jätkusuutlikumad lahendused. Võti võib peituda selles, et kõik 28 riiki ei hakkaks välja töötama oma süsteemi,“ märkis Tõniste.

ELi majandus- ja rahandusministrite mitteametliku kohtumise teemad on tihedalt seotud Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise prioriteetidega, peamiselt digitaalse majanduse arengu ja digituru küsimustega. Arutelud on aluseks otsustele, mis muudaksid majandus- ja rahaliidu tugevamaks, kindlustaksid ELi konkurentsivõime finantssektori innovaatilisemaks muutmisel, muudaksid maksusüsteemi selgemaks ja õiglasemaks ning tagaksid tolliliidu infosüsteemide koordineerituma arengu.