FOTOD: Tallinna kurikuulus maja ehitatakse ümber ärihooneks. Vaata, milline see välja hakkab nägema

Täna tuli teade, et 26. augustil sõlmiti Merko Ehituse kontserni kuuluva Merko Ehitus Eesti ja OÜ Pärnu Maantee 22 vahel ärihoone ehitusleping. Seda võib vaadata kui kuiva pressiteadet, kuid tegelikult on selle taga legendaarne hoone, mida tuntakse Kawe keldri nime all. Hoone ajalugu on väga kirju. Siin on asunud nii kinnipidamisasutus kui ka šokolaadiladu. Uut hoonet hakkavad haldama tuntud ärimehed.

Lepingu raames rajatakse aadressile Pärnu maantee 22 6-korruseline ühe maa-aluse korrusega ärihoone, kus asuvad büroo-, kaubandus- ja teeninduspinnad. Ehitusel säilitatakse olemasolev paekivist fassaad. Lisaks rajatakse 218 kohaga avaliku kasutusega parkimismaja.

Lepingu maksumus on ligikaudu 10 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks. Ehitustööd algavad 2016. aasta augustis ning valmivad 2018. aasta mais.

Juhatuse liikmeks tuntud kirikumees

Arendaja ehk Pärnu maantee 22 OÜ üks kolmest juhatuse liikmest on tuntud kirikutegelane, Kiriku Varahaldus OÜ juhatuse ainuke liige Mati Maanas. Kiriku Varahalduse näol on tegemist Eesti Evangeelsele Luteri kirikule kuuluva haldusettevõttega, mille 2015. aasta käive oli 1,4 miljonit eurot. Kasum oli seejuures 276 100 eurot. Pärnu maantee 22 OÜ teised juhatuse liikmed on kinnisvaraärimees Heiki Õitspuu ning Laire Piik.

Kui vaadata aga Pärnu maantee 22 OÜ osanikke, siis nendeks on kaks ettevõtet, Finest Maja OÜ, mille omanikeks on Toomas ja Oliver Sildmäe ning Osaühing Eggera, mille omanik on Olari Taal ning juhatuses on Laire Piik.

Kultuurimälestise staatus lõpetati osaliselt

Kawe kelder oli Tallinnas aadressil Pärnu maantee 22 asunud Eesti Politsei Tallinna-Harju Prefektuuri ja hiljem Eesti NSV SARK-i Tallinna Miilitsavalitsuse kinnipidamisasutus (arestimaja), aga ka šokolaadivabriku Kawe endine laohoone.

Kawe keldri hoone kelder ja fassaadid olid tunnistatud ajaloomälestiseks aastatel 1995-2002. 2002. aastal lõpetati kultuuriministri Margus Allikmaa käskkirjaga Kawe keldri "kultuurimälestiseks olemine, kuna ümberehituste tulemusena on asi kaotanud mälestise tunnused maapealse osa interjöörides ning nende tunnuste piisavalt autentne taastamine pole võimalik".

Täpsemalt lõpetati kaitse interjööride osas. Hoone kelder ja fassaadid on endiselt riikliku kaitse all.

Hoone ajalugu on aukartustäratav

1924. aastal arhitekt Artur Perna projekti järgi ehitatud kolmekorruseline büroohoone oli kuni 1939. aastani šokolaadivabriku Kawe laohoone Pärnu maanteel, mis pärast Eesti politsei käsutusse andmist ehitati ümber arestimajaks. Hoone keldris oli 14 kinnipidamiskambrit.

Nõukogude okupatsiooni ajal Eestis aastatel 1940-1941 kasutati hoonet Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaadi ja Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi organite poolt kinnipeetud isikute ajutise kinnipidamiskohana.

Pärnu maantee hoonet kasutati kinnipidamiskohana ka Saksa okupatsiooni ajal aastatel 1941-1944, kinnipidamiskoha ülemaks oli eestiaegne konstaabel ja Kalevi spordiseltsi tõstja Alfred Mäll.

Hansapanga sünnikoht

Hoone ehitati põhjalikult ringi 1990. aastatel, mille tulemusel säilis peamiselt ainult maja väliskest. Hoones asutati 1989. aasta algul NSV Liidu-Soome ühisettevõtte Finest Hotel Groupi filiaalina Cross Development, millest sai Eesti Ekspressi ametlik väljaandja, samas majas sündis mõni aasta hiljem ka Hansapank.

1993. aastal tagastati hoone šokolaadi- ja kommivabriku Kawe asutanud Karl Vellneri (1894-1984) ja Kolla Vellneri (1889-1961) järglasele, Karl Vellneri Ameerika Ühendriikides elanud pojapojale Karl Gert Vellnerile.

Allikas: Vikipeedia

Uus ärihoone hakkab välja nägema selline: