FOTOD: Tallinna-Narva maantee mitu nägu: vald tahab maantee äärde ehitada toimiva lennuvälja
Loetud kilomeetrid enne Narvat ilmub vaatevälja korraga „moosiriiul“ ehk lennuk An-2, mis on pargitud paremal pool maanteed asuva Olgina lennujaama kõrvale platsile. Praegu asustavad lennujaama langevarjusportlased, Vaivara valla nägemuses peaks sellest aga saama piirkondlik lennujaam, mis oleks valmis vastu võtma kuni 100 reisijaga lennukeid.
Inimtegevus vanas lennujaamahoones praegusel aastaajal puudub. Maja taga platsil paistavad veel kolm väiksemat 4-kohalised lennukid ja vana Ford Econoline kaubik, millele toetuv silt hoiatab kurja koera eest, keda pole, nagu inimesigi.
„Talvel me ei lenda,“ selgitab Andrei Pesterov, MTÜ Narva Langevarjukeskus juhatuse liige. „Võiks ju küll, aga teate ise – talvel ei ole tingimused langevarjuhüpeteks just kõige paremad.“ Hooaeg algab aprillis ja saab läbi oktoobris.
Langevarjuklubi tegutseb Olgina lennujaamas juba 13ndat aastat ja püsiliikmeid on paarikümne ringis. Praegu tehakse hooaja jooksul lende ja hüppeid tunduvalt vähem kui nõukogude ajal, mil see võimalus oli langevarjusportlastel tasuta käes.
„Lendamine ja hüppamine on ju kallis praegu,“ nendib Andrei. See tuleb asjaosalistel endil kinni maksta.
Lisaks liikmetele käivad seal adrenaliini hankimas täiesti tavalised inimesed, kes vabalangemist kogeda tahavad, ja ka turistid. „Me ei ole endale reklaami eriti teinud ja tihti juhtubki nii, et inimesed näevad tee pealt – lennuk! – ning tulevad küsima,“ räägib Andrei.
Langevarjuhüpete kõrval korraldab klubi 12-kohalise „moosiriiuliga“ lõbusõite Ida-Virumaa kaunite paikade kohal. „Me võime kasvõi Soome lennata, kui kellegi soovi on,“ muheleb Andrei. Ta räägib, et lõbusõite tellivad neilt näiteks ettevõtted ja ka muidu lõbusad seltskonnad. Näiteks noorpaarid.
Kuna tegemist MTÜga, siis palgalisi klubis pole ning teenitud raha läheb lennukitele kütuse ja langevarjude ostmiseks ning tehnika hooldusteks.
Seni on klubi põhitegevus olnud rohkem langevarjuspordile suunatud, mingit välist rahastust pole ja tegevus toimub klubi liikmete kulu ja kirjadega. Järgmisel aastal tahab aga MTÜ hakata endale ka reklaami tegema ja tihendada koostööd Ida-Virumaa ettevõtetega, et lennu- ja langevarjuhüpetehuvilisi kliente juurde saada.
Vanast lennujaamast saagu uus
Vaivara vallal on lennujaamaga aga omad plaanid. Juba 2010. aastal algatati detailplaneering, mis näeb ette, et olemasoleva rohtkattega lennuvälja asemele rajatakse kunagi piirkondlik lennujaam ehk nn Narva Lennujaam, mis oleks võimeline vastu võtma umbes 100 reisijaga reisilennukeid.
Vaivara abivallavanem vallavanema ülesannetes Mati Männisalu selgitab Ärilehele, et
lennujaama oleks Narva piirkonnal vaja mitmetel põhjustel.
„Esiteks turism: tšarterreiside võimalus Narva annaks täiendava kundede toomise tee Narva, Narva-Jõesuu ja Toila hotellidele ja SPA-dele. Narva-Jõesuus avati sel suvel just jälle uus spa ja neid on seal teisigi,“ rääkis Männisalu.
Lisaks ei ole tema sõnul välistatud ka liinilennud ning Peterburi piirkonna inimeste huvi tulevikus Narva Lennujaama poolt pakutavate reisimisvõimaluste vastu.
Teine oluline argument on logistika.
„Venemaa logistikutel on Narva piirkonna vastu kasvav huvi. Esimesed suuremad Venemaa kundede teenindamiseks ehitatud logistikakeskused on valminud, rida järgmisi on planeerimise staadiumis. Kaasaegne logistik vajab kõige muu kõrval ka lennutranspordi võimalusi ja Narva Lennujaam annaks sellele valdkonnale piirkonnas olulise impulsi,“ selgitas Männisalu valla nägemust.
Kolmandaks muutub lennujaam oluliseks tööstuse kontekstis.
„Tehase asukohta otsustades on üks oluline kriteerium selle kaugus lennujaamast. Narva oma 200 km distantsiga lähimast lennujaamast astub seetõttu konkurentsist välja juba varajases staadiumis. Kui lennujaama rajamine tooks endaga kaasa kasvõi ainult ühe 500 töötajaga tehase rajamise piirkonda, oleks lennujaama rajamine juba ennast õigustanud - sellise tehase töötajaskonnalt laekub üksnes tööjõumaksudena riigieelarvesse ca 2 - 3 miljonit eurot aastas,“ rääkis Männisalu.
Narva lennujaam oleks mandri-Eesti kolmas piirkondlik lennujaam Tartu ja Pärnu lennujaamade kõrval ja sellega saaks Männisalu sõnul likvideeritud ebaloogiline tühik Eesti lennujaamade võrgus. Vaivara vald on tänaseks algatanud planeerimisprotsessi. Narva Lennujaam on lisatud perspektiivse projektina nii maakonna arengukasse kui ka Ida-Viru tegevuskavasse.
Mis saab siis aga langevarjuklubist?
„Vaivara vald teeb lennuklubiga koostööd ja loodetavasti koostöö ka jätkub tingimusel, et see ei sea ohtu või ei takista vallal nende eesmärkide saavutamist,“ annab Männisalu mõista, et langevarjuritega loodetakse lennujaama jagamisel mõistlik kokkulepe saada.
Selleni kulub aga veel aastaid, sest bürokraatiaveskid jahvatavad aeglaselt. „Arusaadavalt ei raja vald lennujaama üksnes valla eelarvelistest vahenditest, mistõttu paljuski sõltub ajakava (kaas)finantseerimisest,“ nendib Männisalu, kelle nägemuses võiks Lennujaam valmida umbes 5-10 aasta perspektiivis.
