Aluse pagulaskorterite kulude suurejoonelisele kompenseerimisele loob välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadus.

See sätestab, et kohalik omavalitsus abistab rahvusvahelise kaitse saajat eluaseme leidmisel, üürimisel, remontimisel ja sisustamisel. Kulud katab riik kuni kahe aasta vältel. Üürimisel võetakse aluseks elamuseaduses kehtestatud eluruumi sotsiaalselt põhjendatud norm ja kompensatsioon kuni 0,3 toimetulekumäära ruutmeetri kohta.

Toimetulekupiiri määr Eestis on 90 eurot, 0,3 määra on järelikult 27 eurot. Eluruumi sotsiaalselt põhjendatud norm on 18 ruutmeetrit eluruumide üldpindala iga pereliikme ja lisaks 15 ruutmeetrit perekonna kohta.

Seega üheliikmelisele perele kuni 33, kaheliikmelisele 51 ruutmeetrit jne.

Sealjuures võib kaheliikmelise pagulaspere sotsiaalselt põhjendatud 51ruutmeetrise korteri üürikulu ulatuda 1377 euroni, neljaliikmelise pere 87ruutmeetrise korteri oma aga 2349 euroni.

Loe Eesti Ekspressi lugu täispikkuses siit.

Milliseid kortereid selliste hindadega pakkuda on?

Ekspressi artiklis sai sõna ka sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna nõunik Susan Lilleväli. Tema sõnul arvutab AS Hoolekandeteenused kuuüüri sisse ka maakleritasid ning üürimise alguses makstava deposiidi. Seadus aga võimaldab tõlgendada, et need kulud tasutakse lisaks. Võtame siis siiski aluseks selle, et 51-ruutmeetrise korteri kuuüür on maksimaalselt 1377 ning 87-ruutmeetrise puhul 2349.

Väljaspoole Tallinnat ei ole eriti üldse mõtet vaadata. Tartu linnas leiame kalleima korteri 1200 euro eest kuus. Suurus on sellel 76,7 ruutmeetrit. Tegemist on Tigutornis asuva „suurepärase vaatega korteriga". Edaspidi lähevad hinnad Tartus juba allapoole tuhandet eurot. Vaata pakkumist siit.

Võtame Tallinna, kus kõige kallim üürikorter on täna saadaval 4500-eurose kuuhinnaga. Sel on aga suurust 340 ruutmeetrit. Sinna saaks kolida 18-liikmeline pagulasperekond. Siis jääks see normide piiresse. Muuhulgas leiab siit katuseterrassi, millelt avaneb vaade vanalinnale. Korter on täielikult sisustatud. Vaata täpsemat infot siit.

4-liikmelisele perekonnale soovitab Ärileht kolida vanalinna Pikale tänavale. Sealt leiab 81,1-ruutmeetrise pinna 1200 euro eest. Mööbel on sees. Üürile lisanduvad kulud talveperioodil 300€ ja suveperioodil 150€. Täpsem info leitav siit.

Veel suuremad korterid

Vaatame aga Süüria põgenikke lähemalt. Erinevatel andmetel on Süürias leibkonna suurus tavaliselt 5 kuni 7 inimest. Seal on peredes palju lapsi ning nad elavad vanemate juures kuni abiellumiseni.

Kui ruutmeetri hind peab olema 27 eurot, igale inimesele on ette nähtud 18 ruutmeetrit pinda ning perekonnale veel lisaks 15 ruutmeetrit, siis saame järgnevad tulemused:

  • 5-liikmeline perekond: 123 ruutmeetrit ning 3321 eurot kuus;
  • 6-liikmeline perekond: 141 ruutmeetrit ning 3807 eurot kuus;
  • 7-liikmeline perekond: 159 ruutmeetrit ning 4294 eurot kuus.

5-liikmelisele perele võiks soovitada Pirita tee 26 kuuendal korrusel asuvat merevaatega korterit. Üldpinda on seal 112,3 ruutmeetrit ning kuuüür 2800 eurot. Vaata kuulutust siit.

6-liikmeline perekond saaks maksimaalselt kulutada 3807 eurot, aga samas peaks piirduma 141 ruutmeetriga. Kalleima sellise korteri saab kätte 2200 euroga ning sel on suurust 127 ruutmeetrit. See asub tuliuues majas Raua tänaval. Vaated on taas maru vahvad. Rohem infot ja pilte leiad siit.

Ning kui siia tulev perekond on 7-liikmeline, siis võiks neile välja käia 1600 eurose kuuüüriga, 148-ruutmeetrise korteri vanalinnas. Aadress on Kuninga 3. Samas on tegu möbleerimata korteriga, mis jookseb koguni läbi nelja korruse. Juba ainuüksi köök on 23,1 ruutmeetrit suur. Vaata lähemalt siit.

See oli siis info Tallinna kohta. Üht-teist toimub ka mujal Eestis. Pagulane on õnnelik, kui ta satub ka näiteks Tallinna lähivaldadesse, Tartusse, Pärnusse, Narva-Jõesuusse või Haapsallu. Ka neis paigus võib leida väga kenasid üürikortereid. Teadlik pagulane võiks niisiis leida väga vahvaid eluasemeid, seda siiski vaid maksimaalselt kaheks aastaks. Siis peab juba ise hakkama saama.