FT: Brüssel esitab Gazpromile süüdistuse hindade ülessurumises ja konkurentsi tõkestamises
Brüssel esitab Gazpromile kolmapäeval süüdistuse oma domineeriva seisundi kuritarvitamises Euroopa gaasiturul. Monopolivastane süüdistus ähvardab aga veelgi pingestada juba niigi keerulisi suhteid Moskvaga, kirjutab Financial Times.
Euroopa Liidu konkurentsivolinik Margrethe Vestager kavatseb edasi minna juba tükk aega tagasi alustatud Gazpromi juhtumiga, mis oli peaaegu külmutatud Ukraina kriisi tõttu, teatasid kaks olukorraga kursis olevat allikat Financial Timesile.
Otsus saata Gazpromile ametlik niinimetatud vastuväidete avaldus on aga Financial Timesi hinnangul Euroopa Komisjoni jaoks õnnemäng.
Komisjon on alati kinnitanud, et kohtleb Gazpromi nagu iga teist Euroopas tegutsevat ettevõtet, vaatamata geopoliitilistele mõjudele, mis sellisel protsessil võiksid olla. Venemaa peab juurdlust poliitiliseks relvaks.
Komisjon on pannud oma süüdistuse kokku selle ümber, et Gazprom tõkestab konkurentsi ja surub hindu üles Kesk- ja Ida-Euroopas.
Kuigi süüdistus on koostatud juba eelmisel aastal, on Brüssel selle esitamist tagasi hoidnud, kartes, et see muudab üha sõjakama Moskva veelgi vaenulikumaks ja kutsub esile reageeringu, nagu näiteks gaasikraani kinnikeeramise, mis kaalub üles need probleemid, mida komisjon tahab süüdistuse esitamisega lahendada.
Mõned asjaga kursis olevad inimesed arvavad, et Vestager võib üritada juurdluse fookust kitsendada, nagu ta tegi eelmisel nädalal Google'i-vastase süüdistuse puhul.
Gazprom teatas sel kuul Euroopa Komisjonile, et tahab taasalustada kokkuleppeläbirääkimisi. Enne kui need eelmisel aastal Ukraina kriisi puhkedes katkesid, oli neil vähe edu saavutatud.
Moskva peab igasugust süüdistuse esitamise otsust tõenäoliselt provokatsiooniks.
Euroopa Komisjonil on õigus määrata trahv kuni kümne protsendi ulatuses Gazpromi ülemaailmsest käibest ja nõuda ärimudeli muutmist.
Kui vastuväidete avaldus on esitatud, saab Gazprom 12 nädalat vastamiseks ja istungi kokkukutsumiseks enese kaitsmiseks. Endiselt on võimalik ka kokkulepe.
Vestager on varem väitnud, et peab Gazpromi juhtumit kommertsküsimuseks, mis pole poliitikaga seotud. Konkurentsiseaduste järjekindel kehtestamine on Vestageri sõnul elutähtis Euroopa energialiidu ülesehitamise lootuste seisukohalt.
Brüsseli juurdlus toetub kolmele sambale: Gazprom on kuritarvitanud oma turul domineerimist liiga kõrge hinna küsimiseks, gaasi edasimüümise piiramiseks ja konkureerivate tarneallikate blokeerimiseks.
