Kui Kreeka loobuks eurost, siis lähiajal doominoefekti ei toimuks ning see on ka Euroopa Liidu riigipeade soov - panna Kreeka karantiini ja kaitsta teisi nõrku liikmesriike koheste turumõjude eest.

Suurem oht on aga pikas perspektiivis. Kui üks riik on eurost loobunud, ei saa enam kunagi väita, et eurotsoonist lahkumine on võimatu. Turud hakkavad arvestama võimalike eurost loobumistega, mistõttu kulutatakse rohkem äärealade rahastamisele.

Küsimusele, kas Kreeka saaks kasu eurost loobumisest, vastas Sandbu, et kuna euro asemel käibele tulev valuuta on odav, annab see võimaluse välisturgudel kergemini konkureerida.

Samas peaks odava kauba ekspordimahud olema suured, et kompenseerida madalat hinda, vastasel juhul muutub Kreeka veelgi vaesemaks.

Kriisilahendus Kesk-Ameerika näitel

Sarnaselt Kreekale on ka Puerto Rico langenud kriisi, mille põhjuseks on liigne laenamine. Erinevus seisneb aga selles, et pangateenuseid ei piirata. 

Föderaalne Hoiuste Kindlustuse Korporatsioon (Federal Deposit Insurance Corporation) võtab maksejõuetud pangad enda juhtimise alla, restruktureerib need ning taasavab kiirelt. Eurotsoon pole suutnud Kreekas sama teha.

Sandbu sõnul tuleks finantssüsteemi taastamiseks ümber kujundada ka Kreeka pangad ning liigitada need „headeks" ja „halbadeks". Euroopa Keskpank saaks jätkata „headele" pankadele likviidsusabi andmist, mis annaks võimaluse tugevad ja funktsioneerivad pangad taasavada, et majanduslik tegevus taaskäivituks.