Ateena kandis lõpuks raha üle ilma Euroopa Liidu finantsabita, kuid võttes raha väga harva kasutatavalt hädaarvelt, mida Kreeka IMF-is hoiab. Põhimõtteliselt oli see IMF-i raha laenamine IMF-ile maksmiseks, kirjutab Financial Times.

Tsipras kirjutas Lagarde'ile, et tagasimakse jääb tegemata, kui Euroopa Keskpank ei kaota kohe piiranguid Kreeka lühiajalise laenu võtmisele.

Tsiprase kiri tõstatab küsimuse, kui lähedal on Ateena tegelikult pankrotile. Lisaks sellele, et Kreeka peab järgmisel kuul IMF-ile kokku maksma 1,5 miljardit eurot, on Kreekal raskusi palkade ja pensionide maksmisega kuu lõpuks.

IMF-ile tuleb järgmised 300 miljonit eurot tagasi maksta 5. juuniks.

Lagarde avaldas Kreeka peaministri kirja sisu neljapäeval kinniste uste taga toimunud IMF-i juhatuse istungil.

Asjaga kursis olevate ametnike sõnul hoiatas IMF-i Euroopa osakonna juhataja Poul Thomsen juhatust, et läbirääkimised Kreeka reformipaketi üle on nii ebaproduktiivsed, et IMF võib olla sunnitud kinni hoidma 3,6 miljardi euro suurust osa 7,2 miljardi euro suurusest laenumaksest.

Thomsen nõudis, et IMF jääks paindlikuks selles osas, millised reformid peab Ateena ellu viima, kuid ütles, et programm peab olema mõttekas ja hakkama vähendama Kreeka võlga kestlikule tasemele.

Igasugune Kreeka reformipaketi lahjendamine või eelarveülejäägi eesmärkide alandamine, mida pooldatakse mõnedes eurotsooni pealinnades, võib nõuda Euroopa Liidult oma päästelaenude korstnasse kirjutamist, et IMF nõusse saada, ütles Thomsen juhatusele.

Ametnike sõnul toetas Lagarde täielikult Thomsenit, öeldes, et „kiire ja räpase“ heakskiitmisprotsessiga ei tohiks edasi minna.

Kahe ametniku sõnul tõstatas vähemalt üks IMF-i juhatuse liige võimaluse esitada Kreekale „võta või jäta“ ettepanek.